Tegin lõppude lõppuks ära oma viimase viimase itaaliakeelse giurisprudenza suulise eksami!! Võin rõõmustada nüüd lausa 3 kuud järjest, sest ei pea midagi kuni sügiseni tuupima :)
Oi, kuidas ma kartsin seda eksamit. Hommikul ülikooli poole kapates olin täiesti paanikas, sest oli selline tunne, et ma ei tea Euroopa Liidu õigusest mitte midagi..
Minu õnneks selgus, et need kahtlused olid õnneks asjatud. Professoressa oli äärmiselt heas tujus ja ka teine eksamikomisjoni tädi väga sõbralik. Õppejõud seletas, et näe, see on La Gret Eestist, ta on erasmus. Jap, ta kutsub mind nimega "La Gret", väga prantsusepäraselt hääldades..
See kord vähemalt mu kodumaaga pange ei pannud. Veel viimases loengus rääkis professoressa asjalikult ühele teisele õppejõule, et La Gret tuleb Leedust. Mina suskasin vahele, et ikka Eestist. Mille peale Euroopa Liidu õiguse õppejõud vabandama kukkus, scusi, jaaa muidugi Eestist. Teine professore aga arvas: "Riiast? Väga ilus linn!" Nojah, siiski Tallinn on Eesti pealinn... Selline väike andektoot vahepalaks.
Eksamil paluti jälle mul alustuseks välja mõelda mingi argument mulle huvitavast teemast. Mõtisklesin mõnda aega, lehitsesin mõttes läbi oma konspekti, et millest oleks kõige lihtsam rääkida ja millised itaaliakeelesed terminid mul kõige paremini meeles on. Valisin Euroopa Liitu sisseastumise teema.
"Väga hea teema!" hõiskas professoressa.
Seletasin siis pikalt ja laialt ning kui mainisin mõnda artiklit, siis kommenteeris õppejõud eksamikomisjoni tädile, et näe, isegi artiklid teab!
Uuriti veel ka subsidaarsuse printsiibi kohta. Seda küsimust ma olin kartnud. Õppisin selle selgeks eesti keeles, aga kuidagi maruraske oli seda itaalia keelde tõlkida ning seetõttu võtsin vastamiseks pausi, otsides oma mõtetest õigeid korralikke itaaliakeelseid sõnu. Lõpuks susserdasin midagi kokku, millest õnneks eksamikomisjon aru sai.
Sellele järgnesid küsimused Euroopa Liidu kohtust. Rääkisin kohtu ülesehitusest, funktsioonidest ning pädevustest, lisades toredasti ka artikleid.
Kui algul olin väga närvis, siis eksami möödudes sain kuidagi lainele ja õnneks andis see ka tulemust. Pärast väikest arutelu eksamikomisjonis, öeldi mulle, et sain skooriks 30!!!!!!!!
Nimelt 30 on maksimumarv punkte siinses süsteemis, aga mingite teisendamistega tähendab see siiski meie mõistes B ehk "Very good" ütles mulle professoressa kõva itaalia aksendiga.
Lõpetuseks surus ta mul kätt ning rääkis, et ma olin ikka väga tubli, käisin kõikides loengutes ja eksami tegin 30-le.
Taaskord olin nii õnnelik, et pidin lendu minema. Mõelda vaid, nii suure mahuga ainest - 10 ainepunkti - hindeks B saada! Istuda hilisõhtustes ja laupäeva varahommikustes mammutloengutes (nii et tagumik võtab tooli kuju), esitada ettekanne oma viletsas itaalia keeles juba kolmandal loengul, õppida end segi, sest materjali on nii palju - minu vaevad said vääriliselt tasutud.
Siinkohal lõpeb minu itaaliakeelne koolitee. Aitäh Universita degli studi di Sassari !
Ärge muretsege, blogi ma veel ära ei lõpeta, sest "Minu Sardiinia" kestab veel peaaegu 3 nädalat.
Järgmiste seiklusteni,
La Gret
No comments:
Post a Comment