Võib-olla mõned teist on kuulnud, et itaallased ei söö hommikuti eriti palju. Ainult joovad kohvi ja krõbistavad mõne küpsise või mugivad sarvesaiakese. Vastab tõele. Aga sel on ka oma põhjus: nad söövad õhtusööki lihtsalt nii hilja, et neil ilmselt ei jõua kõht tühjaks minna. Ja õhtusöök on ikka korralik ning mitmekäiguline (sellest võin rääkida mõnes tulevikupostituses, kui juba ise teemaga rohkem tuttav olen :)).
Nüüd aga- colazione. Otsustasin itaalia stiilis hommikusöögi täna ära proovida, kuigi ise eelistan suuremaid portse (no ikka munaga võileib, keefir, hunnik kaerahelbeputru parimas küpsuses banaani tükkidega). Mõtlesin, et mis siis, varsti on nagunii jälle lõuna, pole vaja praegu palju süüa.
Kuigi ilm oli täna suhteliselt nukker, hakkasin siiski kell 11 ühikalähedase kohviku poole kõmpima, eesmärgiks leida sarvesai ja cappuccino. Il giardino degli aranci- just täpselt nii nunnu nimega kohvik, apelsinide aed. Tundus väga hubane.
Sõbralikult naeratav teenindaja küsis, mida ma soovin.
„Un cappuccino e due cornetti, per favore.” Üks cappuccino ja kaks sarvesaia. Cappuccino on itaalia hommikusöögi must-be. Seda juuakse hommikuti ja mitte kunagi pärast lõunat. Miks? Seda ei tea keegi. Lihtsalt on nii. Traditsioon.
Valin ühe marmelaadiga cornetto ja teise šokolaadiga. „Perfetto,” vastab teenindaja ning ulatab värsked-soojad-lõhnavad saiakesed mulle. Istun lauda ja jään oma cappuccinot ootama. Kui see minuni jõuab, siis vaatan heldinult oma kohvi- NII ILUS! Ja ajab naeratama. Ei raatsigi kohe juua.
Alustan šokolaadiga sarvesaiast. Kui magus! Kui šokolaadine! Kui värske! Kui hea!
Järgmine sihtmärk: marmelaadi-cornetto. Ja uuesti: kui magus, kui virsikumarmelaadine, kui värske kui hea! Bounissimo!
Lõbusas tujus marsib Grete naeratades kohvikust välja. Uskumatu, aga ta sai kõhu täis (aga no ma võtsin ju 2 sarvesaia ka..). Küll tuleb tore päev!
Su Blogi ja reisi üleüldiselt iseloomustaks ilmselgelt paremini: Il cibo è bello! : )
ReplyDelete