Sardiinia tuul

Itaalias ei saa lihtsalt mitte mingit masendust olla. Isegi kui korraks tundub, et hakkab tulema, siis see lihtsalt lendab ära kuhugi.

Vahest on külm ilm, tuul puhub nii kõvasti, et ärkad hommikul hirmuga, et ongi maailma lõpp, täitsa lõpp!  Oled oma kolme teki all ning ei taha kohe üldse välja pugeda, sest tuba on vastiku talvise Sardiinia tuule tõttu külmkapiks muutunud ning sind ootab sada kohustust.

Eilne hommik oli täpselt selline. Pidin ärkama varem, et lugeda turismiõigust (mis mul laisa nädalavahetuse tõttu lugemata jäi), minna teise linna otsa itaalia keele loengusse (läbi vihma ja TUULE!!), tulema tagasi, tegema süüa, tegema Euroopa Liidu õiguse konspekti, õppima Euroopa Liidu õigust, minema Euroopa Liidu õiguse 3-tunnisesse loengusse, tegema itaalia keele tunni jaoks ära harjutused töövihikust, õpikust ja kõigele lisaks koduse kontrolltöö ning lugema veel ja veel ja veel turismiõigust. No ühest päevast jääb ilmselgelt väheks, kui mittemingit viitsimist pole, sest laisk nädalavahetus muutis su tühjakspigistatud sidruniks..

Kõigele lisaks hirmutas mind ka tänane päev. Teisipäev. Sellele kõigele ülalpool nimetatule tuli lisada veel turismiõiguse loeng ja toa koristamine. Hakkas masendus tulema..

... Jah, hakkas. Aga ei jõudnud kohale!

Täna päike paistis, oli soe, mõnus, rannailm juba! Hüppasin voodist välja ja hakkasin turismiõigust lugema ja oh-sa-jutt: ma sain sellest aru!! Tegi meele heaks kohe.

Läksin turismiõiguse loengusse ja istusin mingi 20 mintsa õpsi oodates. Lõpuks ta hingeldades saabus, jalas tossud ja seljas üleni hall puuvillane dress. Käis vist jooksmas teine! Hakkas seletama, mida me tema aines tegema peame. Sain teada, et meil loenguid ei toimu, et õppige ise seda, seda ja seda.. Kui küsimusi on, siis saatke mulle meil. Nii lihtne ja kiire oligi.

Normaalne. Noh jah, meid on seal loengus ainult kaks ka. See teine tüdruk, kes veel seda ainet võtab, on ka megasõbralik ning ütles, et kui ma millestki aru ei saa, siis ta hea meelega seletab. NII TORE!!

Selle tõttu, et loeng nii lühike oli, õnnestus mul ajada asju seoses oma Erasmuse dokumentidega. Nimelt pean Tallinnasse saatma oma Learning Agreement’i ehk nimekirja oma õppeainetega pluss vajalikud allkirjad. Ajasin seda mõnda aega mööda linna taga, kuni lõpuks sain selle võidukalt oma valdusesse. Läksin postkontorisse, et kiri ülikooli saata.

Tavapärane vestlus teenindusasutuses: Jaaa, tahan seda kirja välismaale saata. Kust sa tuled? Eestist tulen. Ooo, kui tore. Õpid siin? Jaaa, õpin juurat. Ooo, kui tore.

Ja siis postkontori sõbralik onuke hakkas rääkima, et jajaa, Baltikum on väga ilus. Ma pole seal käinud, aga ma tean, et on ilus. Inimesed väga toredad, päikselised. Mis Eesti pealinn on Vilnius jah? Aaa, muidugi, Tallinn! Vilnius on Leedul.. Mis teil on seal Eesti ja Leedu ja mis see kolmas oli? Ah, õige jah,  Läti! [Miks koguaeg Läti kuhugi vahele ära kaob?? :D] Balti riigid on kõik parlamentaarsed vabariigid jah?

Mind tegi see postkontoris käik lihtsalt nii õnnelikuks. See on alati tore, kui teatakse, et Eesti olemas on, et on iseseisev imeline Eesti, mitte mingi könn Venemaa kõrval. Süda läheb soojaks kohe!

Näete, kui hakkabki masendus ligi hiilima, siis tugevtugev Sardiinia tuul koos oma päikseliste inimestega lihtsalt pühib selle minema. Viuhh! Ja päike paistab jälle!