Veebruar küll lõppes ja korraks tundus, et isegi vihmaperiood, aga oioioi, milline interessante (jah, väga huvitav) ilm täna oli!
Hommikul paistis päike, aga loomulikult siis, kui
ma toas õppisin. Nii kui välja sain, läks mölluks!
Mürises, kõmises, välk ja pauk..
Kohe maa ragises. Ning kõigele sellele lisaks sadas vihma ja lumepalle. Jah,
mitte lumeHELBEID vaid –PALLE. Nagu mida ilma? Che casino!
Ma olin nii üllatunud, et ajas
kohe naerma.
Autoteed eriti madalates kohtades olid
transformeerunud sügavateks jõgedest, mille läbimine kalamehesaabastega ei
oleks jalgu kuivaks jätnud.. Mõne minutiga oleks nagu Sardiinia saar allapoole
merepinda vajunud. Igal pool olid lained nagu tsunaami. Isegi teest kõrgemal jalakäiatele
mõeldud teel ei olnud võimalik kuivaks jääda, sest kui autod sõitsid, tekitasid
nad üleujutuse ka kõnnideedel.
Kanalisatsiooniaugud võitlesid
mulisedes.
Ülevalpool linnas aga oli kelmikas
vaadata, kuidas kelneripoiss restoraniterrassilt põrandaharjaga lund ära pühkis...
Itaallased ja nende lumetorm...
Kõigele eelnevale tuleks taustaheliefektideks
lisada signaalitamised, mida itaallased väiksemagi isikliku paanika korral
agaralt kasutavad, mis siis veel lumest ja üleujutusest rääkida.
Tunni aja pärast oli linnas vaikus
ja päike paistis. No tere, kevad! :)
No comments:
Post a Comment