Jaa-jaa, rõõmustage nüüd. Hakkab minu tore lebotamise aeg läbi saama. Tegelikult selle nädala lõpuni saan veel lebotada, sest need ained, mida ma valisin – Euroopa Liidu õigus ja kriminoloogia – algavad alates järgmisest esmaspäevast. Muidugi ka uus ja tuus kõrgema tasemega itaalia keele kursus. Uskumatu, aga ma ei jõua ära oodata, millal kooli saan. Tõotab tulla väga tegus nädal: esmaspäevast reedeni on mul kool poole ühetestkümnest kuni kella kaheksani õhtul (keset päeva on mõnel päeval ka tore 3-tunnine siesta).
Aga täna käisin lihtsalt nuuskimas, mismoodi loengud siin toimuvad. Otsustasin kuulata diritto penale 2 ehk siis kriminaalõigus 2 (ärge küsige kus 1 on, sest ma ei tea). Läksin ilusasti poole 11-ks kohale ja vaatasin, et ohhoo, inimesed tulevad aula Spagna’st välja ning panevad tule kustu. Ka keskealine naisõppejõud väljus saalist suitsu pahvides, kusjuures ta nägi minu arust väga boheemlaslik välja. Küsisin talt, et kas siin hakkab diritto penale ja mulle suitsu näkku puhudes vastas ta, et ei tea midagi ning soovitas mul saalis istuda ja oodata.
Nonii, istusin ja ootasin. Pool tundi. Pool pimedas ruumis.
Lõpuks tuli üks neiu ning oli samuti imestunud, kus kõik inimesed on. Ta käis uurimas ja mõne aja pärast sisenesid veel kaks neiut ning seejärel ka umbes 100-aastane onuke, kes rääkis kõva häälega ja minu õnneks aeglaselt.
„Kuna teid siin nii vähe on, siis hakkame tegema seminare,” seletas õppejõud ning vehkis umbes 1000 lk paksuse õpikuga.
Nooojah... Hmm, seminarid? Mul on siiani veel itaalia keelega probleeme kommipoes...
Kui onuke teada sai, et ma olen Erasmus, hakkas uurima, et kust ma tulen. Estonia. Kust? Kõik vastasid kooris Estonia.
„No praegu on Sassaris nii külm.. Ilm on külm. Vihma sajab. Selline jahe kliima on. Saad aru? Kaua siin oled? Ah, et juunini? No siis jõuad siin ujuma ka minna..”
Hmm, oled kindel, et tead, kus Eesti on?? „Eestis on praegu veel külmem,” vastasin mina.
Ja siis ta tuli minu laua juurde, et paremini kuulda, mis ma räägin ning hakkas peaaegu, et karjuma ning veel aeglasemalt rääkima, nagu oleks mul mingid vaimsed probleemid :D
„Eesti pealinn on Tallinn jah? Väga antiikne linn... no muidugi Rooma ja Firenzega ei saa võrrelda...Räägid itaalia keelt? Saad aru? Meil on siin tavaliselt palju hispaanlasi..no hispaania ja itaalia keel on väga sarnased... Kus sa elad? Ahh? Aa, et ühikas? Elad kellegagi koos? Oo, itaalia tüdrukuga? Kas teil on seal ühikas igas toas vannituba?”
Igal pool, kui keegi itaallaste seltskonnas saab teada, et ma olen straniera ja mitte väga popp välismaalane (nagu näiteks hispaanlane), hakatakse nii palju küsima ning kõik vaatavad sind nagu tsirkuse ahvi.. Njah, väikse linna asi.. Siin peab välismaalasi (va hispaanlasi ja Senegali mustanahalisi) taga otsima tikutulega ja eriti ekstreemne oled siis, kui tuled põhjast.
Ma ei usu, et ma seda kursust edasi võtan, sest see on seminar ja ma kardan, et olles neljast õpilasest ainus välismaalane, saaksin ma liiga palju tähelepanu. Eelistaksin mingit suurema rahvahulgaga loengut, kus ma vaikselt tagapingis nähtamatu saaksin olla, vähemalt alguses.. Õppida veel keelt juurde, sest praegu ma oma suurepärase giurisprudenza itaalia keele oskusega veel särada ei taha.
Ja jah, meil on ühikas igal toal oma vannituba.
Kusjuures ma usun, et just sellises väikeserühmalises asjas õpid sa pigem siiski rohkem. Tähelepanu ei saa haihtuma minna ja saad õigel lainel püsida.
ReplyDeleteEks vaatab... lähen järgmine nädal uurin neid aineid ka, mis mul learning agreementis kirjas on ja siis valin :)
ReplyDelete