Deliziosa pasta, 5-eurine smuuti ja baarikaklus ehk nädalavahetus kui filmis

Minu laupäevane tipphetk oli kahtlemata pasta. Loomulikult linna parimas spaghetterias- „140 grammi.” Kuna seal nii hästi süüa saab, on (eriti laupäeva õhtuti) vajalik kohad ära broneerida. Olime ka õnneks nii taibukad ja reserveerisime oma seitsmepealisele seltskonnale toreda laua.

Mmm, tellisime 4 eri sorti pastat: al tonno, carbonara, amatriciana ja carnacina. Ehk siis esimene tuunikalaga ja ülejäänud peekonitükikestega ning erinevate lisanditega. Pooled penned ja pooled spaghettidega. Sain teistele näidata oma „osavust” spaghettide keerutamises ümber kahvli. Kui see mul ühe korra õnnestus, teenisin teistelt väärilise aplausi. Pärast söömaorgiat ma täiega veeresin ristorante’st välja. Kõht sai makarone niiiiii täis.

Järgmine päev – pühapäev - oli imeilus ja saime oma kambaga taaskord kokku, et minna jätsi sööma. Aga ah sa kurivaim: kõik gelateria’d olid chiuso- suletud. Milline ebaõnn päikesepaistelisel päeval!

Otsustasime minna Piazza d’Italial asuvasse baari. Oi, kui mõnus oli seal kevadise päikese käes lesida. Mõned tellisid kooki, mõned kohvi. Aimamata halba, võtsime mina ja sakslased toredasti smuutid. Hiljem küll selgus nende hind (5 euri!!). Enam nii tore ei olnud. 5 eurose-maitseline smuuti.. Hmmm.. Aga siiski oli päris hea seda kevadpäikese all nautida!

Hiljem selgus, et smuuti hinna sees on ka kino. Ehk: nägime, kuidas üks naine, kulistanud samas baaris alla ühe Birra Ichnusa, tõusis lauast ja läks minema ilma maksmata ja süümepiinadeta. Pisike naissoost kelner tormas talle järgi ja pärast mõningast kähmlust krabas külma arve teinud naise koti ning jooksis sellega tagasi baari kärmesti nagu hiir oma urgu. Ka too kuritegelik naine järgnes talle (eks ole, tahaks oma kotti ja raha tagasi saada..). Mõne aja pärast kuulsime karjeid, hala ja vilkurite helinaid..

Ning ülejäänud baariklientidel oli kogu see show hinna sees. Nüüd ei tundunudki 5-eurine smuuti enam nii kallis!