Õppige keeli!

Kindlasti kibelete uurima, et kuidas siis selle itaalia keelega on?? Nagu oleks ja nagu ei oleks ka.. Loengutes saan aru sõnadest, aga mis mulle enamasti arusaamatuks jääb, on jutu mõte. Mu konspektid on ülisegased. Keskmine sõnade arv ühes lauses on kaks. Seetõttu pärast igat EL õiguse loengut olen pildistanud ühe italiana vihikut, ja mulle nii meeldib, et ta kirjutab trükitähtedega.

Stiilinäide mu collega vihikust :)

Laupäevane loenguhommik algas hästi, suutsin ilusasti konspekteerida ja sain aru ka. Ent ühel hetkel mõistsin, et see Euroopa Liidu õigus ei lõpe kunagi... et professoressa mõtleski nädalavahetuseks koolimajja kolida. Unistasin, millal saan minna oma hommikukohvi jooma ning oma 3-tunnisest loengust istumisest väsinud tagumiku õue päikese kätte vedada. Uni tuli jälle peale.. Ja nii ta läks, viimasel loengutunnil ei saanud ma enam midagi aru ning tekkis päris lootusetu tunne, kuidas ma need 10 EAP-d küll siit kunagi kätte saan..

Aga mis mind üles äratasid, olid loengujärgsed õppejõu sõnad. Kui ta rääkis keelte õppimise vajalikkusest. Et kui itaallased teisi keeli ei õpi (mida suurem osa neist ei tee), siis võetakse kogu töö ära- headele töökohtadele valitakse teised rahvad, kes lisaks oma emakeelele ka itaalia keelt hästi oskavad. Et keeleoskus on ülioluline tänapäeva tööturul. Õppejõud küsis ka minult, mis keeli ma oskan.

„Estone, inglese, italiano, russo e un po’ francese...” vastasin ma vaikselt.

„5 keelt!” karjatas professoressa ja kõik vaatasid mind nagu roosat elevanti. Seda just iga päev (vähemalt Sardiinias) ei näe!

Siis ma mõistsin, et pole üldse hullu, kui ma loengus mingitest asjadest aru ei saa. See on normaalne, sest ma olen itaalia keelt õppinud vähem kui aasta. Nendel italianodel võib olla küll eelis Diritto dell’Unione Europea aines, aga kui palju annab mulle mu keeleoskus. See on incredibile! Õppige keeli!