Olime selleks Ossuga hästi valmistunud: käisime eelmisel õhtul pool linna läbi, et mulle normaalse hinna eest musta värvi püksid leida. Müttasime ka bussipeatusesse, et hommikul ilusasti õigel ajal kohale jõuda.
Bussisõit on Sydneys päris segadusttekitav. Nimelt, ei öelda bussis peatuste nimesid. Nii me siis kuidagi google mapsi ja kella kaudu orienteerusime ja vajalikul hetkel bussi etteotsa kobisime. Kõigepealt saime bussijuhilt sõimata, et seal ees seista on ohtlik, aga seejärel juhtis ta siiski meid sõbralikult õigel ajal bussist välja. Nii olimegi viksilt ja viisakalt juba kell 6 kohal. Ossu müttas seejärel tagasi koju autot ja tööd otsima.
Töö mahlabaaris oli iseenesest maailma lihtsaim töö vast. Hommik algas puuviljade tassimise ning koorimisega ja päeva põhiline ülesanne oli lihtsalt vaadata, et kolmest mahlasordist oleks igaühte laual degusteerimiseks 6 topsi. Tegemist oli IT-alase messiga, kus kõik jube tarkade nägudega meie mahlu maitsesid. Alloleval pildil on näha ka surfilaud, mille mahlade maitsjad võisid omale loosiga võita. Mahlu tegi põhiliselt Ethan, üks Mellbourne'i kutt, kes seal põhiliselt mahlabaari tegevust organseeris. Võib öelda, et tegemist oli minu senise elu kõige lihtsama töö ning kõige suurema tunnipalgaga, mis oli 22$/tunnis kätte :)
Pluss saime ka 2 korda tasuta süüa. Elu nagu lill!
Pärast tähistasime mu esimest tööpäeva sushi söömisega baaris, kus olid päris Aasia kokad! ja ülimaitsev Jaapani toit.
Püsiva töö otsingutega tegeleme samuti agaralt. Oleme CV-sid saatnud juba väga paljudesse teraviljafarmidesse, ent pole veel paari päevaga vastuseid eriti saanud. Teraviljaga tekkis isegi korraks lootus: Ossuga võeti telefoni teel ühendust, aga üsna pea tuli meilile vastus, et kahjuks valituks ta ei osutunud. Eks peab varsti hakkama helistma. Kandideerisime ka juba ära kuulsasse veinifarmi Casellasse, kuhu ma arvan, et meil väga lootust pole saada (vähese Austraalia töökogemuse tõttu) ja kus algab töö alles jaanuaris.
Täiesti juhuslikult panime üles ka töösoovi kuulutuse Gumtree'sse (mis on Aussi suurim kuulutuste leht) ja üllatuslikul kombel saime ka kaks tööpakkumist. Üks oli töö lamba- ja kitsefarmis ning teine oli köögiviljafarm. Selleks ajaks kui lambafarmi helistasime, oli sinna juba inimesed leitud. Nii palju siis lambakarjuse karjäärist :(
Siit saime õppetunni, et Austraalias tuleb kiiresti reageerida!
Köögivilja farm endiselt ootas meid. Kusjuures saime isegi telefonis rääkida kohaliku eestlasega, kes seal töötab ning ta väitis, et tegelikult on töö raske ja palk väike - 16$ tunnis. Samas mõtlesime meie, et alustuseks on see parem kui mitte midagi. Vähemalt on magamiskoht ja juurikad tasuta!
Täna hommikul üles ärgates avastasime Gumtree'st veel 2 tööpakkumist! Esimene neist oli veits kahtlane ja äärmiselt lühike, kuskile traktori farmi.. Teine oli aga täitsa vahva, töö avokaadofarmi avokaadode pakkijaks, palgaga 21,6$ tunnis. Küll aga pole neil majutust. Otsustasime otsida auto ja elada mõnda aega seal, kui soodsat päkkerite elamist ei leia. Veidi hirmutas küll madude rohkus, mille eest meid hoiatati. Kõplaga maoga võitlemise asemel tuleks vaikselt minema hiilida ja jätta madu rahule. Eks siis näeb, kuidas meil seal minema hakkab. Stuart Point'is (mis muide asub ookeani ja jõe ääres) paiknevas farmis peame kohal olema juba esmaspäeva hommikul kell 6:45. Sydney'st on sinna u 5 h sõitu, kuhu loodame kohale jõuda oma uue Subaruga, mille leidmisest kirjutan järgmises postituses ;)
No comments:
Post a Comment