Nii see eluke meil siin avokaadofarmis veereb

Pühapäeval panimegi Sydneyst ajama ja võtsime suuna Stuarts Pointi poole, kus asub meie kena avokaadofarmike.

Pool pühapäeva otsisime nagu hullud tolmuimejaga bensukat, et oma auto puhtaks kraamida (ja see oli ikka sigamust). Nagu Murphy- kui oli vaja, siis ei olnud mitte kuskil, ja kui ühe leidsime ning auto puhtaks saime, oli neid kõikjal..

Austraalia vikerkaar, ikka sama pidi :)

Pühapäeval 500 km otsa tehes läks kõht tühjaks ja külastasime poolel teel oleva Newcastle'i mäkki, mis oli väga uuenduslik- nimelt sai automaadis  ise oma burksi kokku panna. Mõnus!

Stuarts Pointi poole sõitmas, Ossu vapralt roolis. Ma pole siiani julgenud veel sõita :D

Vasakpoolse liiklusega on Ossu vist tasapisi harjunud. Korra on juhtunud ka nii, et sõidame targa näoga paremal pool teed ja teine auto tuleb vastu. See siis hakkas hirmsasti vilgutama ja mina kiljuma, niiet pöörasime teelt ära :D

On ju hirmus, kui auto sõidab valelt poolt vastu?!

Ostsime autossse IKEAst ka madratsi ja nüüd on meil täitsa mõnus kodune siin. Kuna siin kandis on meil ainult töö (pole ei elamist ega sööki, va avokaadod), elamegi kokkuhoiu mõttes autos töökoha parklas, valmistame tea room'is gaasipriimusega toitu ja peseme töö juures. Meie boss Sue on õnneks väga-väga sõbralik ja tore, andis meile teeruumi ja WC võtmed ning tänu sellele on meil elu nagu lill :)

Töö ise on väga lihtne ja nüri: muudkui paki masinast alla kukkuvaid avokaadosid ja sordi välja koledad avokaadod, tavaline liinitöö. Ainus raske asi töö juures on pikalt ühe koha peal seismine, see väsitab jalad ära. Alguses pakkis Ossu ka avokaadosid, aga nüüd saadeti ta kaste tassima ja tõstukiga sõitma. 

Vahepeal kukuvad avokaadod masinast nii kiiresti, et kõik need kastid, mida pildil näete, ajavad üle. Siis peab kiirelt süsteeme tegema ja pakkima, sest muidu jäävad avokaadod masinasse tropiks ette ja masin võib katki minna.

Palk selle tõsise töö kohta on 21,6 taala tunnis, nii et ei kurda :)

Kell 7:05 tööpäeva alustamas. Poseerin üksiku avokaado nr 20-ga.

Elamise peale ka eriti ei kulu, kuna magame autos. Ainult söök on veits kallis siin, aga ostame soodukaga asju. Nüüd saime omale gaasipriimuse ka. Kuni teisipäevani sõime kas burgereid või võileibu või paljast saia, ühesõnaga saia, saia ja saia erinevates versioonides.. Täna aga saime juba isegi hakkliha lubada, kuna meil on pliit ja pann :D

Mis eriti imelik, siis nädalaga ei tekkinud mul isu mingi tavalise eesti toidu järele, a la kartulid, must leib või kartulisalat, vaid hirmsasti istutasid hoopis kalapulgad ja praemuna. Mis on kummaline, sest viimati sõin ma sellist toitu vist ülikooli esimesel aastal..Küll aga täna poes käies turgatas korraks pähe, et võtaks seda kassi kohukest ka :)

Töötada saame 5 päeva nädalas kindatel aegadel, kui ladu töötab ehk siis ületundide võimalust väga ei olegi. Meie tööpäev näeb välja selline:

7:00-9:40 avokaadode pakkimine

9:40-10:00 morning tea ehk kohvipaus

10:00-13:00 avokaadode pakkimine

13:00-13:30 lõuna

13:30-16:00 avokaadode pakkimine

Lõuna tasustatud pole (aga morning tea seevastu on) ehk päevas makstakse palka meile 8,5h eest,

Sue koer Josh  (kes on praegu natuke sant) lõunapausil sinki noolimas

Kui juba koerte lainel, siis...Tüüpiline kohalike masin. Need kutsad olid lihtsalt nii armsakesed, et pidin pildistama. Hehee, sellepärast vist aussidel ongi kast, et saaks oma mõnnad koerad ka igale poole kaasa võtta ja neid enne poodi minekut nunnutada :)

Mis veel elukatesse puutub, siis madusid (ptui-ptui-ptui) näinud veel ei ole. Kuuldavasti siin neid väga ei pidanudki olema. Küll aga olevat ohtrasti Austraalia kõige mürgisemaid ämblikke.. Meie oleme aga siiani näinud ainult hiiglaslikku prussakat ja kuldset kooriklooma.

Jõgi, mis ookeani ja linna vahele jääb, pidavalt sisaldama palju haisid. Haid jões!? Jube...

Aga teate, mis me täna nägime kui linnast koju sõitsime?

KOLME KÄNGURUT!! Lõpuks :D Kalpsasid rõõmsasti üle tee, nagu neil poleks kuskile kiiret. Aga oli suht hämar, nii et ei jõudnudki neid pildistada.

quotesgram.com

Kuna avokaadofarmis on töö ajutine, otsime jõudumööda ka uut tööd. Sain juba kõne ka veinikast, aga seal algab töö alles jaanuaris. Intervjuu peaks toimuma järgmisel reedel, aga pole veel täpsemat informatsiooni saanud. 

Samuti tundis Gumtrees meie vastu huvi üks teraviljafarm, kellele pidime saatma oma CV-d, aga pole veel vastust saanud.

Veel helistas meile tagasi lambafarm, kus töö tundus küll olevat põnev, aga palk sigaväike- ainult 300 taala nädalas..

Eks me vaatame, mis meist saab, aga avokaados peaks tööd jaguma veel umbes 2 nädalat, siis saab lihtsat hooaeg läbi.

Siiani kuidagi naljakas mõelda, et nii kiiresti tööd saime. Olen teiste kogemusest kuulnud, et töö leidmine võib aega võtta ka 1-2 kuud. Me panime lihtsalt Gumtree'sse nunnu töösoovi kuuutuse ülesse ja pakkumisi tuli nagu murdu (lausa viis vist), niiet saime isegi valida nende vahel. Nõnda ei oska ma enam kuidagi mõista, kuidas inimesed Austraalias kuid ilma tööta istuvad..
Loodame, et edaspidiste töödega läheb ka hästi ja ei pea vahepeal töötu olema. Nüüd on juba soovitaja ja Aussi-töökogemus ka olemas ;)

Nii, nüüd peab küll autosse ära kobima, sest meid ründab praegu varblase suurune ööliblikas, kellega ma just 2 korda piki pead sain... Jippijee

Tegime Sydney'ga tutvumise tiiru

Tänane mõnus laupäev oli meil lebolt võtmise päev. Oleme põhimõtteliselt oma linnatoimetustega valmis. Jäänud on vaid pesta ära auto, otsida madrats autosse (proovime selle leida taas Gumtreest- maru hea leht lihtsalt!), käia ära auto registreerimises ja osta veidi toitu järgmise nädala alguseks.

Minu hommik algas sportlikult: nimelt, proovisin ära kohaliku spordiklubi FitnessFirsti, mis on nagu meie MyFitness, linna peal laiali. Katsetasin bodypumpi ja oh üllatus, oligi täpselt sama kava, mis Eestiski!

Kui koju jõudsin, oli ka Ossu end juba kargule ajanud ja pärast kiiret hommikuvõileiba, läksime linna peale müttama. Käisime ära Darling Harbouris, Ooperimaja juures ja Royal Botanic Garden'is.

Vahepeal mugisime jätsibussist ostetud jäätist ja õhtu lõpetasime sigahea sushiga Jaapani restoranis.

Eks pildid räägivad enda eest :) 

Leia pildilt kajakad

Darling Harbour

Ossu on sillaalune Harbour Bridge'l

Sydney Opera House 

Harbour Bridge

Jätsihull

Vaade Opera House juurest Harbour Bridge'le

Jälle linnuke. Royal Botanic Garden 

Sushirongi ääres sushit mugimas. Lihtsalt maailma parim sushi! Asiaatide tehtud, peaaegu nagu Jaapanis :)

Kas õlut tahad? ehk autoost Austraalia moodi

Meil on veel häid uudiseid: saime omale lõpuks auto!

Oleme automüügikuulutustel silma peal hoidnud juba alates esimesest päevast, mil Austraaliasse jõudsime. Jällegi osutus oluliseks Gumtree leht, kus iga mõne minuti tagant uus autokuulutus üles pannakse ja põhimõtteliselt paari minutiga võib Su unistuste auto ka silmapiirilt ära kaduda.

Kuulutusi väga kiiresti ära ei kustutata ja mõned müüjad ei taha ka telefonile väga vastata. Sel päeval kui ma tööl olin, läkski Ossu autosid otsima ja jõudis ka ühte vaatamas käia. Aga niipea kui ta seda autot nägi, pööras ta end ringi ja hakkas hostelisse tagasi vantsima: nimelt oli auto piltlikult öeldes maa sisse vajunud ja sammaldunud.

Sama päeva õhtul, kui ma töölt jõudsin, leppisime vaatamise kokku ühe USA kutiga, kes oma Holdenit müüs. Auto paiknes Sydney kesklinnas, aga kuna teadagi Sydney on väga suur linn, pidime marssima sinna päris tükk aega. Ilm oli muidugi vastav: kõva tormituul, mis vaat et jalad maast lendu lõi, ja vihmasabin, mis näkku tuiskas. Autot müüv backpacker oli nii tore vend, et isegi auto ei tahtnud teda maha jätta - Holden ei läinud lihtsalt käima! Ta proovis umbes 100 korda, aga tee, mis tahad, auto lihtsalt jonnis.
Kutil oli loomulikult väga piinlik sellepärast, et me nii pika maa ära vantsima pidime mitte millegi jaoks. Vabandas ette ja taha. Aga leppisime kokku, et kui ta selle käima saab, siis võtku meiega ühendust (äkki saab nii auto üliodavalt - ta hind oli varasemalt 1250$). Oleme ju sellega varasemast  harjunud, et auto käivitumisel koheselt põrisema ei hakka ;)
Hommikul sai Ossu sõnumi: "No luck, good hunting man". Ehk siis noup, ei saanud me seda Holdenit.

Hommik jätkus toredamalt. Leidsime netist 1450$ maksva Subaru Outbacki, mis asus meist suht kaugel- kuskil tund aega bussisõitu (jälle see nõme buss, kust ei oska maha minna!). Kohale jõudes tervitas meid sõbralik vanem onuke, kes meile lahkesti autost rääkis ja seda näitas. Auto oli seest ja väljast väga must, aga nagu ta ütles, et sellise hinna eest peame ise koristama.
Kuna tegemist oli mingi vahendava onuga, polnud ta vist ise hinnaga kursis. Küsis meilt ja ma mühatasin et 1400 oli vist ja Ossu kaagutas mõtlikult kaasa: "Yes, yes". Nii jäigi- 1400 taala.
Seejärel tegi onu meile väikse sõidu, samuti viskas koguaeg mingeid nalju.
Lepingut sõlmides küsis ta Ossult, kas ta õlut tahab ja Ossu vastas, et ei. Kuigi ta võttis minu juhiloa, et mind uue omanikuna kirja panna, küsis ta seda ka minult. Nagu kes koju siis sõidab, kas Kit?! 
Keeldumise peale ütles ta meile, et harjuge parem ära, Austraalias joovad kõik õlut. :D

Ossu sai naise masinaga kaasa :D

Seejärel istus rooli Ossu. Õnneks tuli onu meiega uuesti väiksele sõidule, sest meil oli algul veidi hirmus nii vasakpoolse liikluse kui ka automaatkäigukasti ees. Rääkimata siis lihtsalt uuest autost. Hiljem ise sõites olime mõlemad valvel ja ma tuletasin ikka Ossule meelde, et hoidku vasakusse serva ja lähenegu ringteele teistpidi.

Hiljem läksime tankisime paagi täis ja kimasime lähedal asuvasse IKEA'sse, kust vajalikku backpacker'i varustust osta, sest peame algul autos elama. Kärusse lendasid nii voodiriided, tekid-padjad, potid-pannid jms kraam.

Auto parkisime Sydney kesklinna, 25 min jalutuskäigu kaugusele kuskile kortermajade piirkonda, kuna siin CBD-s (Central Business District) on isegi jala väga kitsas kõndida, rääkimata siis auto parkimisest. Loodame, et homme on alles, kui sellele järgi lähme :)

Tahaks hakata tööloomaks

Ehk mõned teist teavad, et juba Eestis olles oli mul üks tööots Austraalias soojas. Nimelt sain facebooki grupist Eestlased Sydneys kontakti ühe Eesti neiuga, kes kutsus omale kaaslasi neljapäevaks Sydneysse mahlabaari töötama. Võtsin võimalusest kinni ja nii ma neljapäeva hommikul kell pool 5 luugid avasingi, et poole seitsmeks tööle tõtata.
Olime selleks Ossuga hästi valmistunud: käisime eelmisel õhtul pool linna läbi, et mulle normaalse hinna eest musta värvi püksid leida. Müttasime ka bussipeatusesse, et hommikul ilusasti õigel ajal kohale jõuda.
Bussisõit on Sydneys päris segadusttekitav. Nimelt, ei öelda bussis peatuste nimesid. Nii me siis kuidagi google mapsi ja kella kaudu orienteerusime ja vajalikul hetkel bussi etteotsa kobisime. Kõigepealt saime bussijuhilt sõimata, et seal ees seista on ohtlik, aga seejärel juhtis ta siiski meid sõbralikult õigel ajal bussist välja. Nii olimegi viksilt ja viisakalt juba kell 6 kohal. Ossu müttas seejärel tagasi koju autot ja tööd otsima.

Töö mahlabaaris oli iseenesest maailma lihtsaim töö vast. Hommik algas puuviljade tassimise ning koorimisega ja päeva põhiline ülesanne oli lihtsalt vaadata, et kolmest mahlasordist oleks igaühte laual degusteerimiseks 6 topsi. Tegemist oli IT-alase messiga, kus kõik jube tarkade nägudega meie mahlu maitsesid. Alloleval pildil on näha ka surfilaud, mille mahlade maitsjad võisid omale loosiga võita. Mahlu tegi põhiliselt Ethan, üks Mellbourne'i kutt, kes seal põhiliselt mahlabaari tegevust organseeris. Võib öelda, et tegemist oli minu senise elu kõige lihtsama töö ning kõige suurema tunnipalgaga, mis oli 22$/tunnis kätte :)

Pluss saime ka 2 korda tasuta süüa. Elu nagu lill!

Pärast tähistasime mu esimest tööpäeva sushi söömisega baaris, kus olid päris Aasia kokad! ja ülimaitsev Jaapani toit.

Püsiva töö otsingutega tegeleme samuti agaralt. Oleme CV-sid saatnud juba väga paljudesse teraviljafarmidesse, ent pole veel paari päevaga vastuseid eriti saanud. Teraviljaga tekkis isegi korraks lootus: Ossuga võeti telefoni teel ühendust, aga üsna pea tuli meilile vastus, et kahjuks valituks ta ei osutunud. Eks peab varsti hakkama helistma. Kandideerisime ka juba ära kuulsasse veinifarmi Casellasse, kuhu ma arvan, et meil väga lootust pole saada (vähese Austraalia töökogemuse tõttu) ja kus algab töö alles jaanuaris.

Täiesti juhuslikult panime üles ka töösoovi kuulutuse Gumtree'sse (mis on Aussi suurim kuulutuste leht) ja üllatuslikul kombel saime ka kaks tööpakkumist. Üks oli töö lamba- ja kitsefarmis ning teine oli köögiviljafarm. Selleks ajaks kui lambafarmi helistasime, oli sinna juba inimesed leitud. Nii palju siis lambakarjuse karjäärist :(
Siit saime õppetunni, et Austraalias tuleb kiiresti reageerida!

Köögivilja farm endiselt ootas meid. Kusjuures saime isegi telefonis rääkida kohaliku eestlasega, kes seal töötab ning ta väitis, et tegelikult on töö raske ja palk väike - 16$ tunnis. Samas mõtlesime meie, et alustuseks on see parem kui mitte midagi. Vähemalt on magamiskoht ja juurikad tasuta!

Täna hommikul üles ärgates avastasime Gumtree'st veel 2 tööpakkumist! Esimene neist oli veits kahtlane ja äärmiselt lühike, kuskile traktori farmi.. Teine oli aga täitsa vahva, töö avokaadofarmi avokaadode pakkijaks, palgaga 21,6$ tunnis. Küll aga pole neil majutust. Otsustasime otsida auto ja elada mõnda aega seal, kui soodsat päkkerite elamist ei leia. Veidi hirmutas küll madude rohkus, mille eest meid hoiatati. Kõplaga maoga võitlemise asemel tuleks vaikselt minema hiilida ja jätta madu rahule. Eks siis näeb, kuidas meil seal minema hakkab. Stuart Point'is (mis muide asub ookeani ja jõe ääres) paiknevas farmis peame kohal olema juba esmaspäeva hommikul kell 6:45. Sydney'st on sinna u 5 h sõitu, kuhu loodame kohale jõuda oma uue Subaruga, mille leidmisest kirjutan järgmises postituses ;)

Austraaliasse kohale jõudes

Juba esimesel päeval, mil oma jalaga Austraalia pinnal tatsutud sai, asusime unise peaga tegema kohstuslikke toiminguid.

Esmalt tõttasime panka, kus meie lootuste kohaselt pidid valmis olema juba Eestis olles Commonwealthi panga netist tellitud kaardid. Kontorisse kohale minnes selgus, et üldse löögile saamiseks on vajalik passida järjekorras kuskil tund aega. Tore tädi aga pani meie nimed kirja ja soovitas minna vahepeal poodi või lõunat sööma.

Tagasi jõudes selgus, et meie kaarte siiski seal ei ole ja peame need uuesti tellima. Nojah, mis seal ikka. Vähemalt olid kontod siiski tehtud ja raha ka peale kanditud. Ülisõbralik kutt Bangladeshist tegi naljade saatel meile ära ka säästukonto (muide 2,5% intressiga isegi!) ning pensionifondi.

Austraalias on aga selline lahe asi ka, et kui panga äppi alla laed, saad selle abil väga lihtsalt oma arvelt raha kätte. Siiski tellisime ära kaardid ja peame neile varsti panka järele minema.

Teiseks oluliseks asjaks oli kohaliku telefoninumbri tegemine. Selleks marsissime Telstra esindusse ning tegime 40-taalased prepaid telefonikaardid, mis muuhulgas võimaldavad kuus surfata 3 giga eest :)

Kolmas oluline asi Aussi pinnale jõudes oli ära teha Tax File Number ehk maksunumber, mille olemasolul on hiljem võimalik maksurahasid tagasi taodelda. Seda saab teha ainult Austraalia pinnal olles ja neti kaudu. Korras! Nüüd jääb vaid veidi oodata ja seejärel maksuametisse helistada ja oma numbrit nõuda :D

Suutsime end esimese päeva õhtul venitada veel ka toidupoodi, kust ostsime puuvilju ja hiiglaslikke võikusid ning seejärel kell 6 õhtul keerasime juba magama.

Ossu puuvilju valimas. Kõik, absluutselt kõik puu- ja juurviljad olid Australian Growth ehk Austraalias kasvanuud!

30 tundi lennukis, juhhuu

Meie rännak Austraaliasse algas väga lõbusa intsidendiga. Nimelt otsustasin ma kätte maksta Ossule selle eest, et ta mulle Indiasse mineku ajaks seljakotti laenates sinna "kogemata" grillvarda unustas, mis Riia lennujaama turvakontrollis mulle toreda segaduse tekitas.
Järgnesid selgitused lennujaamapoisile: "I don´t know what's that. It's my boyfriend's bag. I'm going to India..."
Igastahes oli korraga naljakas ja piinlik.
Nüüd oli minu kord.
Kuna sain Babybacki lahkumispeolt kingiks toreda dildo, siis tundus maailma parim idee sokutada see Ossu Austraalia asjade kotti, et turvakontrollis kotti läbi skännides natuke itsitada saaks selle huvitava kuju pärast.
Noh, itsitada sai rohkem kui natuke. Pisarad olid lihtsalt silmas, kui hirmnaljakas see oli, kui turvaonu ja -tädi selle matkakotist välja tõmbasid ja Ossu segaduses näoga "Piinlik!" ütles. Kihistamist jätkus kohe pikemaks ajaks.

pinterest.com

Tallinna lennujaamas veel. Sellistesse kottidesse pidi ära mahtuma terve elu!

Vähemalt jõudsime lennukile ja lendasime Finnairiga Helsinkisse, kus tsillisime paar tundi. Välismaa võlusid nautides külastasime ka Burger Kingi.
Seejärel oli kord meie kõige pikema lennu käes: Helisngist Singapuri 12 tundi! Hoolimata kaasa võetud reisipadjast mul mingit mõnusat und küll ei tulnud, Ossu sai vist natuke rohkem magada, kuigi ma siplesin ikka päris palju.
Õhtusöök oli isegi täitsa hea - kana koorekastmes ja riisiga, pastasalat, kukkel ja šokolaadikook. Hommikusöök oli veits kräpp, sisaldades tooreid kartuleid, Ossu sõnul mürgiseeni ja imelikku kalkunijunnivorsti.
AirAsia hommikusöök järgmisel hommikul oli enam-vähem sama, aga natuke parem.

Singapurist jätkuski reis Kuala Lumpuri, kust omakorda öine lend Sydneysse, kuhu jõudsime kohaliku aja järgi teisipäeva hommikul 10:45. Muide Sydney aeg on Eesti omast 8h ees!

Sydney lennukianast. Mõnusad liivarannad paistavad juba kõrgelt :)

Ossu õnnelikult kohal

Unerütm on küll tänu ajas kõvasti ette lendamisele täitsa sassis. Viimased kolm ööd läksime 7-8 õhtul magama, ärkasime öösel kell 1 ja uni tuli uuesti kuskil poole 5 paiku varahommikul. Kuigi esimesel ööl Austraalias põõnasime kokku vast 13h.

Nii uskumatu, kui see ka poleks, me olemegi AUSTRAAALIAS!!!! Pole veel ikka õieti kohale jõudnud, et see ongi nüüd uus kodu pikemaks ajaks. Ilmselt kui saame korralikule töölainele, siis harjub vast ära. Tööväljavaadetest tuleb peatselt juttu ka blogis. 

Kell on 22:15 ja Ossu juba põõnab sügavalt. Peab ka end kerra tõmbama. Head ööd või Eestis pigem (14:15) head Tööd! ;)

Plaanid

Et me päris kuu pealt kukkunutena Austraalisse minna ei taha, oleme teinud sujuvamaks kohanemiseks mõningast eeltööd.

Juba enne seda, kui lennukipileteid vaatama asusime, oli meil selge, et lendame Sydney'sse! Mitte sellepärast, et suurlinnana on seal paremad palgad (ja ühtlasi ka kõrgemad üürid), vaid, et see asub strateegiliselt väga hea koha peal - meie lemmikfarmide lähedal (siit lehelt valisime välja oma lemmikfarmid :).
Ehk siis tööd me Sydney's otsida ei plaani, eesmärk on edasi maale liikuda. Aga samas tore oleks veidi seda Austraalia suurlinna uudistada.

Sydney is the capital that every other 

Australian city loves to hate - 

but what that really means 

is that they all want to be just like it: 

sun-kissed, sophisticated 

and self-continent. 

(Lonely Planet. Australia. 2014 ed.)

SYDNEY OPERA HOUSE

au.timeout.com

BONDI BEACH

aquabumps.com

Esimesteks öödeks broneerisin juba ära ka hosteli - Sydney Backpackers - kus koos 14 vandiga ühes toas ööbida saame. Taaskord kokkuhoid. Viie öö eest kahepeale 270 AUD ehk u 170 eurot (India hindadega ei anna võrrelda, eksole). Review'sid lugedes selgitasin välja, et voodi pidi olema kõva kui põrand, tekk õhuke ja padi plastikust aga mis kõige olulisem - prussakaid ei tohiks olla! No loodame parimat. Asukoht on vähemalt super - Sydney CBD ehk südalinnas. Kaarti studeerides olen jõudnud veidi Sydney'ga tutvuda ja märkida ära olulised kohad, mida peame kindlasti külastama, et oma Austraalia asjad korda ajada. Ja meie armas hostel asub ilusti põhimõtteliselt kõikidest olulistest ametiasutustest jalutuskäigu kaugusel!

hostelworld.com

Esmalt tuleks kindlasti ära teha Tax File Number ehk maksunumber, et meid saaks ausalt maksustada (ja et meil oleks lootus ka maksutagastusele!). Selle saab teha alles Austraalia pinnal olles netis ning see saadetakse kuni 28 päeva jooksul postiga. Et meil kindlat aadressi pole, peame selle vist hosteli aadressile tellima (kust me võib-olla kirju kätte ei saa). AGA tean nippi, et mõne päeva möödudes neile helistades on võimalik see 9-kohaline number neilt telefoni teel küsida ;)

Et ausa tööinimesena palka saada, oleks vajalik avada ka pangakonto. Paljud meiesugused rändurid on soovitanud Commonwealth'i student account'i. Netis uudistades sain teada, et see on võimalik ära teha juba Eestis olles, minnes vaid kohapeale pangakaardile kontorisse järgi. Mõeldud-tehtud. Saime kirja vajalike andmetega (kontonr jms), mis koos passiga tuleb pangale esitada ja voila! kaart olemas. Kusjuures ka raha saab sinna peale kantida juba varem, et ei peaks sularahapakkidega Austraaliat vallutama minema. Super võimalus, kasutage kindlasti! Infot saab siit.

Tööotsimiseks ja ka telefonis interneti kasutamiseks oleks loomulikult vaja ka kohalikku telefoninumbrit. Uurimustöö tulemusena võitis (tatadaaaaa...) Telstra operaator! Tõsi, see pidi olema küll kõige kallima kuutasuga, aga sealjuures kõige parema levialaga maapiirkondades. Plaanime võtta mingi netiga paketi, et telefonis hotspot'i tehes ka arvutiga netis surfata. Loomulikult on lähim Telstra esindus mul kaardi pealt juba välja otsitud ja märgitud :D

Paremateks tööväljavaadeteks on plaanis meil Ossule ära teha ka kohalikud tõstukijuhi load (forklift license), kuna masinatega töötajad pidid rohkem hinnas olema ja kuna tal juba ajateenistusest tõstukiga sõitmise kogemus olemas on, siis milleks raisata potentsiaali :D
Praegu olen ühe 2-päevase kursuse talle Sydney's välja otsinud, mis on meie kodu lähedal ja maksab 380 AUD, aga eks siis see selgub täpsemalt.

Tööotsinguteks on oluline kindlasti ka auto olemasolu. Kuidas muidu ühest farmist teise või töölt elukohta vurada. Gumtree.com.au lehel (Austraalia suur sait, kus kõik koguaeg midagi kuulutavad) oleme mõnele nunnukale juba silma peale pannud, ent ka autootsing tuleb ilmselt alles kohapeal tõsisemalt ette võtta. Vähem kui 1500 AUD-iga võib saada küll suht normaalseid masinaid. Kes meie praeguse auto olukorraga kursis on, siis saab aru, et me ei jahi mingeid uusi ega läikivaid - kerge kolin ja põrin on omal kohal!

Nagu te mu eelnevast asjalikust mulast aru saite, asuvad meie unistuste töökohad maal. Suureks sooviks oleks saada tööd mõnes valitsuse poolt reguleeritud valdkonnas, kus on tagatud tööohutus, tasustatud ületunnid ja reguleeritud puhkus. Kuuldavasti ka lihtsamate tööde eest suuremad palgad. Nendeks valdkondadeks olevat teravilja-, puuvilla-, veini- ja suhkrutööstus, kusjuures igaühel neist oma kindel hooaeg. Meie saabumise ajal käib vilgas töö teraviljatööstustes ja sinna me esialgu sihimegi. Kuigi alustuseks oleks hea ka mõni teine normaalne töö :-)

tumblr.com

Austraaliasse 1000 euroga ehk ettevalmistustest

Juba nädalakese pärast 18. oktoobri õhtul kell 21.30 saame tuule tiibadesse ja alustame oma pikka rännakut maakera kuklapoolele.

pinterest.com

Toimetused, mida peaks enne jala Austraalia pinnale asetamist ära tegema, oleksid (soovitatavalt alljärgnevas järjekorras):

1. viisa
2. lennukipiletid
3. reisikindlustus

Kõigepealt võtsime ette viisade tegemise (siin päris hea inff selle kohta). Pärast umbes 20-minutilist viisa jaoks küsimustele vastamist,  pidi riigilõivuks maksma 440 AUD ehk u 277 eurot. Mina täitsin viisataotluse 16. juulil ja viisa sain 4. augustil. Ossu sai viisa päevakese hiljem. Tegelikult saaks viisa isegi kiiremini, ent kuna Ossu viibis mitu nädalat vahepeal välismaal ja me tahtsime kindlasti koos minna viisa jaoks olulist kopsupilti tegema, siis pidin ta järgi ootama. Kopsupilti saab Eestis teha ainult ühes kliinikus - kõigepealt tuleb käia Narva maanteel asuvas Innomedica kliinikus, kus üks tšikk kõik viisasoovijate näod seina ääres üles pildistab ja selle eest hirmus palju pappi küsib - 102 eurot. Ülakeha paljaks tõmbamiseks peab sibama hoopis Meloni keskusesse, kus kopsudest röntgenülesvõte valmistatakse. Pärast kopsupildi tegemist kuskile mujale mingite paberitega jooksma ei pea, kõik on digi. Tuleb vaid hinge kinni hoides loota, et kopsud on tuberkuloosist puhtad ja meilboksi saaks potsatada kauaoodatud viisa, mis seega kokku läheb ühele inimesele maksma u 379 eurot.

Järgmine etapp- lennukipiletid! Kohe pärast viisataotluse esitamist hakkasin otsima lennukipileteid. Olin kuulnud, et 600-700 eurot pidi norm hind olema, alla 600 suisa haruldus. Meie piletid maksid näkku 430 eurot!
Nii, nüüd avaldan ma teile soodsate piletite hankimise saladuse ;)
Mulle ei meeldi valida lennupileteid saitidelt nagu Momodo, Kayak, Scyscanner... sest ilmselgelt tahavad nad endale vahendustasusid, mida me pole nõus maksma. Vaatan pileteid otse lennufirmade kodulehekülgedelt ja kombineerin ise :)
Olin kuulnud, et alla 25-aastastele pidi Finnair tegema eriti häid pakkumisi. Valisingi algul marsruudi Helsinki-Sydney, mis väikse ümberistumisega Aasias oleks läinud 613 eurot. Rõõmustasin- sigahea hind ju!
Ent sellega ma siiski ei leppinud, kitsipunn nagu ma olen...
Järgmine summa, mis kuupäevi ja marsruute muutes tuli, oli 550 eurot. Veel paremaks läheb!
Sattusin hoogi ja mõtlesin, et ega Finnair ise ju Sydneysse ei lenda, ikka mingi teise lennufirmaga peab Aasiast edasi minema. Uurisin Finnairi lehelt, et kes lendu Singapurist Sydneysse opereerib ja avastasin AirAsia (odavlennufirma, kes isegi tekke ja patju pikamaalendudel tasuta ei paku).
Uudistasin ka Airasia lehte ja kuupäevi ning marsruute (Finnairi ja Airasiat) kobineerides sain summaks 490 eurot kahe eraldi pileti eest. Hakkasin juba rõõmutantsu lööma, ent vara veel...
Järgmisena hakkasin mõtlema laevapiletite peale, sest reis Finnairiga algaks ju Helsinkist. Mõtlesin ka selle peale, et kuidas sadamast lennujaama saab. Ning proovisin meid ette kujutada kuskil Soome peal suurte kottidega jebimas...
Vaatasin huvi pärast, palju Tallinna ots piletile juurde annaks- ja mu silmad läksid rulli, kui nägin et pilet muutus u 60 eurot odavamaks- 425 eurot! NÜÜD MA OSTAN ÄRA! Uudistades Airsia lehte (ja btw nad on sigakavalad, pannes linnukesed automaatselt igasuguste lisaasjade kastikestesse, et Su reisile "lisaväärtusi" anda ja nende abil pileti hinda suurendada- nii et olge tähelepanelikud!), sain aru, et mingeid sööke see pilet ei sisalda ja kuna meil on öine lend, mis maandub Sydneys kell 10 hommikul, valisin meile ka u 5 eurot maksvad hommikusöögid ehk ühe pileti hind kokku 430 eurot!
Tõsi, ümberistumisi on küll palju - Tallinn-Helsinki-Singapur-Kuala Lumpur-Sydney - ent leian, et see transpordi arvelt säästetud raha on õhkutõusmise-maandumise kannatusi väärt!
Üks pilet lõpeb ja teine algab Kuala Lumpuris, tehes lendude vaheks 3 tundi - paras aeg, et isegi uimerdades uue lennuki peale kooserdada. Koos ümberistumiseks kuluva ajaga läheb meie piletitega Eestist Austraaliasse kuskil 30 tundi.
Piletite vaatamisest ostmiseni kulus umbes 2 tundi. Piletid ostsin ära täpselt 3 kuud enne lendu ehk suhteliselt varakult.

Tuleb välja, et mingit erilist saladust soodsate piletite saamiseks polnudki (vot Sulle nalja!), lihtsalt põhiline:

• osta pilet lennufirma kodulehelt- jäävad ära võimalikud vahendustasud;
• pikamaalendude piletid (kui üldiselt kallimad piletid) võiks osta päris varakult;
• kaugele lendamiseks osta eraldi piletid, aga arvesta ühelt lennukilt teisele saamise ajaga!

Ei tea, kas see nüüd teid veel pärast põnevat lennupiletite hankimise saagat veel huvitab, aga me tegime ära ka reisikindlustuse. Student Touri soovitusel ja ise netist lisaks uurides, avastasin, et päris soodne on teha reisikindlustus PZU kaudu. Valisime pooleaastase pikendamise võimalusega paketi, mis sisaldab meditsiiniabi kindustust 35 000 euri ja reisitõrkekindlustust (kuna meil ju nii palju lendusid on!) 300 euri ulatuses. Poliis maksis 193,44 eurot. Reisikindlustuse ostmisega mingit põnevat lugu ei kaasnenud ja selle kohta polegi mul rohkem midagi kosta. Hea, et olemas :)

Kui nüüd väikest matemaatikat teha, siis läks meil Austraaliasse mineku ettevalmistamiseks ühe inimese jaoks kokku:

379 (viisa) 

+ 430 (lennukipiletid)

+ 193 (reisikindlustus) 

= 1002 eurot

memegenerator.net

Miks me lähme Austraaliasse?

"Australia is a big 'un whichever way you spin it. 

The essence of the place is diversity: 

deserts, coral reefs, tall forests, 

snow-cloaked mountains and 

multicultural melting-pot cities."

(Lonely Planet. Australia. 2014 ed.)

Via Facebook: MeanwhileInAustralia

Loomulikult on Austraalias ülipõnev loodus, koos igasuguste jubedate ja vähem jubedate elukatega, ent sellel maal on meiesugustele noortele rännuhingedele pakkuda muudki.

Kust see minemise mõte meil tuli?

Oleme mõlemad 23-aastased. Minul sai kevadel läbi ülikool ja Ossul aasta sõjaväes. Kui varem olin mina taltsutamatu rännuhing ning tahtsin alati kuskile mujale mõneks ajaks elama minna, siis pärast ajateenistust oli Ossu isegi rohkem motiveeritud välismaale kolimisest. Hakkasime otsima võimalusi. Puhtjuhuslikult Student Touri infotunnis käies hakkas see Austraalia pall mu peas veerema ning pärast Ossuga sellest telefonis rääkides saime aru, et Kängurumaa it is!

Sellised me oleme: siin pildil esimesel seiklusel 2,5 aastat tagasi Itaalias (loe siit)

Miks me sinna Austraaliasse siis ronime?

Ilmselt on meiegi põhjused sarnased, mis enamikel Down-Under'isse kolinud kaasmaalastel:

1. värviline argipäev igava halli asemel
2. töö eest vääriline tasu - ehk pudrumäed ja piimajõed
3. mõnus soe ja eksootiline
4. inglise keel - noh ilmselt vist austraalia keel, aga see pidi vist inglise keelele päris sarnane olema :D
5. sinna on lihtne minna, teised juba ees - milleks teha elu raskeks ja hankida omale tööviisa nt Paapua Uus Guineasse!?

Võin kohe otse välja öelda, et põhieesmärgiks on seal "rulli kokku ajada" ja teisel kohal on ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumine. Eesmärk on seatud ja võime kõlada ilgete optimistidena, aga kui me seda millegipärast ei saavuta, oleme vähemalt näinud palju ning saanud õppetunde nii üksteise kui ka elu kohta :)