My Kitchen Rules Boggabri Edition - Grete & Oliver Oskar

Viimaks jõudis kätte ka meie kord sõpradele kolmekäiguline eksklusiivne õhtusöök valmistada. 

Teemaks olime loosiga tõmmanud Fancy Fast ehk peenelt serveeritud kiirtoit.

Otsustasime atmosfääri kujundada coca-cola värvides ja luua hubase meeleolu küünalde ning laualampidega.

Päev algas külastusega lähimasse linna Gunnedah (40km), et osta õhtusöögiks vajalik varustus ning toidukraam. Pidime tegema võrdlemisi kiirelt, et magustoiduks olev jäätis õhtuks valmida jõuaks.

Saime pagariärist meie pearoaks - känguruburgeriks - vajalikud ülipehmed burgerikuklid, aga see  känguru... Tee või tina, selline tunne, et känguruhakkliha oli tervest maailmast otsa lõppenud!  

Maantee äärest me kahjuks kängurulaipasid peale võtta ei saanud, kuna meil puudus hakklihamasin...

Mitte üheski poes me känksi hakkliha ei näinud ja nii pärast minu ning toidu koju viimist kimas Ossu 70km kaugusele Narrabrisse missiooniga leida känguruhakkliha.

Õnneks ühes toredas poes seda leidus ja nii ei pidanud külalisi veiselihaga petma hakkama :D

"Ossu kokkamas"

Meie menüü oli üpris rammus: eelroaks Cheddari juustuga täidetud jalopenod ranch-kastmega (Pepper poppers), pearoaks murtud burger kängurulihaga (Roo Rules) ja magustoiduks Austraalias populaarse šokolaadibatooni Cherry Ripe'ist inspireeritud kirsijäätis šokolaadimütsi ja kookoskaramelliga (Cherry Ripe Dream).

Joogiks pakkusime Casella valgeid veine, õlut ja siirupiga valmistatud koolat.

Külaliste saabudes tervitas neid mõnus rasvane eelroa lõhn - krõbedad jalopenod olid juba valmis.

Burger oli serveeritud väga peenelt - pooleks murtult, et saaks viisakalt noa ja kahvliga süüa. Ühel saial oli salat, aioli kaste, känguru Cheddar juustu ja tomatiga ning teisel salat, aioli kaste ja portobello seen kitsejuustuga:

Magustoiduks asetasime omatehtud kirsijäätise klaasi, millele puistasime peale kookoshelbeid ja suuri kirsse. Klaasi peale panime šokolaadimütsi ning kõrvale serveerisime kuuma kookoskaramelli, mis mütsi peale valades sulas sellest läbi ja segunes klaasis jäätisega. Mmmmmm! (Muide, šokolaadimütsi/karamelli idee saime päris My Kitchen Rules'ist, tänks Carmine & Lauren)

Ossu prooviõhtusöögil katsetamas

 Meil oli väga vahva õhtu ja tundus, et külalistel ka. Kõigil said kõhud täis tuubitud ja see meie eesmärk oligi :)

Järgmisel nädalal toimub saate esilinastus kus selguvad skoorid ja võitjad igas kategoorias. Selleks õhtuks loosisime taas teema, milleks osutus Home Sweet Home. Iga paar toob kaasa kas soolase, magusa või tervisliku snäki antud teemal. Meie saime tervisliku, nii et saavad vist hapukapsast, hihiiii ;)

Püsige siis lainel ;)

Leivaisu ja juhtumised tööl

Eelmine töönädal oli erakordselt elamusterohke, nii et pean sellest kohe kirjutama. Nädalas oli mitmeid lühikesi breakdown'e (aeg, mil tehas seisab), mis tähendab, et puuviljamooduleid ei tehtud, seega polnud meil midagi koti sisse pakkida ja saime niisama passida/värviraamatuga tegeleda/lugeda. 

Ühel päeval pärast igahommikust koristust käis pauk ning terve gin oli järsku ilma elektrita. Välja arvatud meie arvuti, mille ekraanil oli kirjas #BAD. No siis pidi asi tõesti bad olema. Pärast mõningast romantilist hämaras pausitamist ja kaasavõetud snäkkide nosimist kupatati kõik töötajad õue talgutele. Saime kõvasti riisuda ning mul avanes isegi võimalus kastiautoga ringi sõita ja riisutud kraami puuvillaprügimäele kallutada. Niimoodi möödus kaheksatunnine elektrikatkestus kiirelt ning päev läks päris lõbusalt.

Meie reedeõhtul aga oli kogu gin suitsu täis, sest puuvill oli märkamatult põlema süttinud. Poisid pandi masinatest hõõguvaid puuvillanutse kangelaslikult välja viskama, mis veega ära kustutati ja mille tüdrukud kokku riisuda said. Taas oli äärmiselt põnev ning seisak kestis päeva lõpuni. Vahepeal kutsus Ossu mind endaga kaasa moonbuggy'ga puuvillamooduleid põllult ära tooma. Päris äge oli sellega sõita, sain tutvuda Ossu tööga :)

Ossu suur masin - moonbuggy

Mitu nädalat on mind vallanud kohutav leivaisu, mida sai leevendada ainult pakk Eestist. Tööl pidevalt unistasin, mida leiva peale määrida ja kuna seda juba nautida saaks :)
Nädalavahetuse hommikul saimegi mu ema saadetud paki kätte, mis oli küll veidi räsitud, aga väärt kraami täis!

Erinevad variatsioonid leivast, suitsujuust, maiustused ning mullikilesse pakitud hapukapsas ja kapsasupp:

Samuti ka sünnipäevatervitused, sest mai on sünnipäevade kuu :)

Terve ülejäänud meie laupäev möödus My Kitchen Rules'iks valmistudes, millest täpsemalt räägin järgmises postituses.

Meie nädalavahetus saab kohe läbi, aga teie oma on alles ees! Nautige seda mõnusat Eesti kevadet meie eest ka :)

My Kitchen Rules Boggabri Edition - Maarja-Eeva & Jarkko

On taaskord aeg jagada uudiseid vahepeal toimunust. Nimelt oli meil selle nädala esimese tööpäeva õhtul eriti hea põli - Jarkko ja Maarja-Eeva korraldasid suurepärase kolmekäigulise õhtusöögi. Nagu meie õhtusöögi-mängus kohane, sai neile eelnevalt loositud teema, milleks osutus Winter Wonderland ehk Talve Võlumaa.

Võõrustajate korterisse sisse astudes pani tõesti ahhetama kui ilus ja hubane kõik oli. Tuba oli kaunistatud kümnete teeküünaldega, seinal rippusid paberist lumehelbeid ning jõulutulukesed.

Näljaseid tööinimesi ootas juba uksel jõhvikane tervitusjook ja mustad leivakesed pasteediga. Nämmi!

Külalised viisakalt eelrooga ootamas:

Eelroaks pakuti porru-kartuli püreesuppi. Pearoaks oli veiselihahautis ning magustoiduks otse loomulikult talvine lumepallisupp. Kõik toidud olid serveeritud kausikestes.

Porru-kartuli püreesupp, millele said näljased veel lisada saiakuubikuid ja peekonit:

Soojendav pearoog, mille valmistasid võõrustajad oma uhiuues slow cooker'is mitu tundi:

Ja viimaks täiuslike lumepallidega lumepallisupp. Mmmm!

Iga roa kõrval olid spetsiaalsed alkohoolsed joogid: eelroal valge vein, pearoal punane ning magustoidul Vana Tallinn. Nii sai söömaaeg hoo sisse ja hakkasime lõbutsema säraküünaldega:

Fotograafid töötavad ja pidulised lustivad :D

Mälestuseks vahvast õhtust saime küla pealt kingituseks vahukommid šokolaadis:

Oli ülimalt tore õhtuke, sai kõvasti süüa, juua ja mõnusalt olla. Armas väike talve võlumaa keset 25-kraadist Austraalia talve.

Homme on meie kord teistele kokata, loodame, et tuleb välja ja keegi nälga kannatama ei pea. Hoidke siis meile pöialt, varsti saate teiegi teada, mida kokkasime ;)

Ossu sünnipäevapidustused

Ossu sai vahepeal aasta vanemaks ja sellega seoses toimusid meil väga tähtsad sünnipäevapidustused. Kuna õigel päeval - 5. mail - pidime olema tööl, alustasime tähistamist juba paar päeva varem. Sünnipäeva nädalavahetuse esimesel päeval pidin Ossu kingituste ja lauluga üles ajama. Nii ma siis varajastel hommikutundidel pakkisin hoolega kingitused krõbisevasse paberisse, sest üks Ossu soove oli, et kingitused peavad olema väga krõbisevas paberis, mida oleks hea lõhki käristada.

Peamiseks kingituseks oli unistuste LEGO: kollane allmaa-laadur ja palju komme. Ossu tore sünnipäevahommik möödus voodis lego kallal nokitsedes.

Kui ta end ükskord kargule ajas, kolis Ossu köögilaua taha ehitama, kus serveerisin talle apelsinimahla ja ahjus tehtud juustusaiu. Loomulikult läks kogu aur allmaa-laaduri kokkupanemisele, aga lõpuks krõbistas ta ära jahtunud saiad ka õnneks ära :D

Kui Ossu lego kokku pandud sai, asus ta sellega mängima, muuhulgas tõstis laaduriga erinevaid puuvilju ümber:

Sidruni transportimine

Lõunat otsustasime süüa väljas. Otsisime väikses Boggabris avatud olevat kohta, aga kõik olid kas päeval suletud või pankrotis. Õnneks leidsime maantee äärest väikse rekkameeste putka, mis oli lahti ja kust sai värskeid kohapeal valmistatud pirukaid!

Ahjusooja seenepirukat nosimas

 Mul läks ka Ossu sünnipäeval hästi - tõime lisaks tööasjadele linnast ka activity tracker'i, millest ammu unistanud olin. Nüüd saan silma peal hoida, kui aktiivne päeva jooksul olen ja kui palju magan. Kohustuslikud 10 000 sammu tulevad tööpäeval nagu naksti täis!

 Viienda mai hommikul enne tööd ajasin Ossu uuesti lauluga üles, seekord koos küünaldega rullbiskviidi ja klaaspudelis kokakooladega. Ossu puhus küünlad ära ning põõnas veel pool tundi :D

Õhtul kutsusime külla sõbrad, sõime näkse. Ma jõin tüdrukutega Casella veine ja Ossu tahtis hirmsasti poistega viina võtta (sünnipäev ikkagi ju!), hapukurki peale hammustades.

Külalistest ununes kahjuks fotojäädvustus teha, aga võin kinnitada, et kõik olid väga ilusad :)

Niimoodi need sünnipäevapidustused kulgesid, varsti tulevad juba uued ;)

Enne maikuu viimast sünnipäeva tuleb meil veel kaks My Kitchen Rules kogunemist, hoidke siis end kursis :)

My Kitchen Rules Boggabri Edition - Kelli & Martin

Et oma elukest siin väikses Boggabris põnevamaks muuta ja pikkade tööpäevade vahele natuke värvi lisada, alustasime oma show'ga. Kuna ma olen eriline My Kitchen Rules (Eestis tuntud kui "Minu köök on parim", vist?) saate fänn, siis otsustasime Kelliga korraldada oma versiooni.

Meie saatel on kolm episoodi ehk kolme nädala jooksul saab iga paar oma kodus piduliku õhtusöögi korraldada. Õhtusöök koosneb kolmest käigust: eelroog, pearoog ning magustoit. 

Et asja põnevamaks muuta, loosivad kõik endale ka spetsiaalse teema ja hindavad toite punktides (skaalal 1-10).

Filmime ettevalmistusi, õhtusööki ning punktide jagamist (mis toimub teises toas kaamera ees salaja). Tulemused selguvad neljada nädala kogunemisel, kus vaatame Kelli poolt kokku monteeritud saadet, mekime suupisteid ja jagame auhindu. Auhindamisel on kolm kategooriat: Parim Eelroog, Parim Pearoog ning Parim Magustoit. 

Loosiõnn naeratas esimesena Kellile ja Martinile, kes said teemaks: "Red is red is red" ehk vaba tõlgendus punase värvi õhtusöögil kasutamiseks. Kelli ja Martin lähenesid asjale väga loominguliselt ning korraldasid Vietnami-pärase õhtusöögi. Nad on varasemalt Vietnamis kuu aega ringi reisinud, neile väga meeldis seal ja seetõttu otsustasid nad meilegi selle vahva elamuse luua :)

Atmosfäär oli väga hubane, kõikjal oli märgata punast värvi ja mängis Vietnami muusika. 

Enne õhtusööki

 Menüüs oli riisinuudlisupp veiselihaga (eelroog), susisev pannkook Vietnami kevadrullidega (pearoog) ning aurutatud banaan kookossupis (magustoit). Kõrvale jõime punast DeBortoli veini ning jääteed.

 Eelrooga sai mõnusasti ludistada:

Pearoaks valmis:

Kevadrulle saime ise riisipaberis kokku meisterdada, valides endale sobivad komponendid.

Magustoit meenutas veidi Eesti lumepallisuppi. "Lumepallideks" olid "tatikollid" ehk tapioca jahust tehtud klimbid, mis tegelikult maitsesid väga huvitavalt :D

Järgmine kord kohtume Maarja-Eeva ning Jarkko juures, kelle õhtu temaatika selgub meile alles järgmisel õhtusöögil. Oleme väga põnevil ;)

Uus kodu koos uue tööga

Nagu eelmises postituses mainisin saime omale lõpuks puuvilla töö!! 

Canberras tervisekontrollis puhumis-, nägemis-, kuulmistestid tehtud, asusime Griffithis asju kokku pakkima ja müüma. Auto oli lihtsalt asjadest pungil, vedas, et ise ära mahtusime. Haarasime pühapäeval kaasa viimase Ali Baba kebabi ja 700 km teekond võis alata :)

Esimesed kaks ööd saime elada Kelli ja Martini juures, kellele oleme väga tänulikud!

Oma koju (mis muide asub vastasmajas) kolisime sisse teisipäeval ja nüüdseks on lõpuks kõik kodinad ära sätitud ja koristatud. Nii mõnus kodu on!

Tavaline tagasihoidlik backpacker'ite urgas :D

Selline moodne elamine ongi. Maja on ka võrdlemisi tuttuus- ehitati eelmisel aastal.

Aga nüüd tööst. Esmaspäeval vedasime end gin'i kella kaheksaks hommikul. Esimesed kuus tundi veetsime induction'il põhiliselt turvalisusest kuulates (nagu Casellaski), tooli õige tehikaga tassides ning tolmumaski paigaldades. Pärast sissejuhatust asusime kohe tööle.

Mina töötan books and bags'i osakonnas, kus meie ülesandeks on kokkupressitud puuvillajurakate (bale) koti sisse pakkimine. Töö on väga lihtne ja üksluine, kuigi minutis tuleb keskmiselt üks bale. Pakkimine, siltide kinnitamine /skännimine ja koti kinni klammerdamine võtab kuskil pool minutit, mis tähendab, et ülejäänud aja saab niisama istuda, raamatut lugeda, niisama elu üle mõtiskleda või suurest lahtisest aknast puuvillamooduleid päikseloojangus imetleda. Vahepeal lähevad masinad mõneks ajaks kinni, sest kusagil on mingi jama.. Siis on bale'i tüdrukutel hea passida. Üks õhtu tegime isegi trenni :D

Jama on näiteks siis, kui Ossu, kes moonbuggy peal töötab, puuvillamooduli ära lõhub. Ossu sõidabki oma suure masinga ringi ja korjab puuvillamoodulid peale. Tavaliselt kestavad ta ringid umbes pool tundi, millele järgneb kolmveerand tundi passimist, kui ta kuulab raadiost Austraalia rokki ja põnevaid jutusaateid.
Eile arvutas Ossu meie palgad ka välja. Temal on nädalas umbes 50 doltsi kõrgem palk, kuna töötab masinaga. Töö toimub ööpäevaringselt 12h vahetustes. Meie vahetus kestab hommikul seitsmest õhtul seitsmeni. Töögraafik on 6 tööl, 2 vaba. Ehk igal nädalal vabad päevad liiguvad. Esimesed kaheksa tundi saame keskmiselt (Ossu natuke rohkem kui ma) 22$ tunnis, järgmised kaks tundi 26,7$ ning kaks viimast 35,7$. Nädalavahetustel on ligikaudu poole suurem tunnitasu. Päris kena :)

Täna oli esimene vaba päev. Homme on mul veel üks. Ossu kutsuti ootamatult tööle, kuna pole veel kõiki inimesi leitud. Ma saan siis kodus toimetada, 37km kaugusel linnas toidu järel käia, mugavaid tööriideid ja hantleid osta, korteri üüri- ning elektrilepingu ära teha. Samuti peaks nii palju kui võimalik valmistama töönädalaks ette toitu, kuna töölt koju jõudes oleme parajad sussid ega viitsi väga midagi peale niisama vedelemise teha :D

Tähistamaks esimest vaba päeva ja uut kodu, tegin sellise mõnusa lõunasöögi: mereannid oanuudlitega valge veini kastmes + kõrvale rüüpamiseks veel veini (Casellas töötamise tagajärjed:)

Selline väike ülevaade meie toimetamistest. Nüüd pean küll lõpetama, kuna kohe hakkab mu lemmikseriaali My Kitchen Rules väga põnev osa :D

Olge mõnusad!

Mis värk meil selle tööga on?

Mõned teist on ehk juba kuulnud, et 1. aprill oli meie viimaseks tööpäevaks Casellas. Saime seal töötada täpselt kaks kuud. Nagu kahtlustasime, oli tõesti tegemist siiani parima Austraalia töökohaga üldse! Üldiselt saime töötada 8h päevas viis päeva nädalas, vahel ka 12h ületunnivahetusi ja seda kõike väga hea palga eest. Kindlasti oleme järgmisel aastal taas platsis!

Viimane Casella-päev möödus enamjaolt niisama passides, vahepeal veini maitsedes (viimase tööpäeva traditsioon ;) ja lõppes ta hoopis paraja sõnnikuviskaja tööga. Nimelt oli kitsas S-farmis plahvatanud üks red ferment'i voolik, jättes maha rammusa meetrikõrguse punase viinamarja kestade lögase hunniku, mida Kuldmunad kühveldama saadeti.

Ütleme nii, et väga puhas töö see just ei olnud. Täpselt õigel päeval, kui meie supervisor pärast tööd endaga pubisse kutsus. Õnneks saime omale õhtu lõpuks Vintage 2016 kirjaga tutikad särgid, mis aitasid meie kakast välimust veidi pubisõbralikumaks tuunida :)

Lisaks särgile saime kumbki vabalt valitud kasti alkoholi. Ossu võttis kasti ingveri-rohelise tee siidri ja ma Moscato (parim Yellow Tail vein muideks, mõnus magus). Varasemalt oli supervisor meile jaganud neli pudelit Semillon Sauvignon Blanc'i ja ühe täiesti suvalise tööpäeva lõpus anti meie ka kaks sixpack'i õltsi. Nii see alkohol kogunes...

Kuna ostsime omale uue rallika, siis pidime kalli Supsiku maha müüma, sest kahe autoga pole väga soodne reisida, ilmselgelt. Ühel vaiksel õhtupoolikul paar päeva tagasi panime Gumtree'sse korraliku automüügi kuulutuse ning, oh üllatust, kirjutas juba kahe minuti pärast esimene huviline ja seejärel ka teine. Esimene oli valmis juba samal õhtul kell 21:30 autot vaatama tulema. Davai.

Pool kümme ronis ühest autost välja suisa viis indoneesialast (või olid nad hoopis malaisialased?), kes kõik meie Supsiku ümber sebima hakkasid. Isegi proovisõitu ei soovitud. Otsiti hoopis sularahapakk välja ja kaubeldi omale 120$ allahindlust. Olime nõus- müüsime auto maha 1080$, mis oli väga hea tulemus (kuna ostsime 1400$). Väiksed asiaadid (väga pikkade nimedega muide) olid sõbralikud ja päris asjalikud - tundub, et meie Supsik sai headesse kätesse. Nägime neid paar päeva hiljem autoga poes. Lehvitasid juba kaugelt ja teavitasid uhkelt, et regasid auto enda nimele ning on sellega väga rahul :)

Meie paljunäinud Supsik

Töörindel oli vahepeal päris nukker olukord. Meie suur unistus oli pärast Casellat saada puuvillatehasesse. Ettevalmistunult hakkasime juba jaanuari lõpus erinevatesse gin'idesse kandideerima ning enamus kohtadest vastati, et "oh nii vara me veel ei otsi, proovige paari kuu pärast uuesti". Proovisimegi... Aga saime kõikjalt eitavaid vastuseid - töölised on juba leitud. Nagu mida iganes?! Mis töötajaid nad tahavad ja MILLAL kandideerimine on??

Õnneks päästis meid Casellast tuttava Kelli sõnum, et tema gin'is on töötajaid puudu. Kelli jagas meile manager'i kontakti, kellega koheselt ühendust võtsime. Manager'ile sobisime, aga ta pidi ootama nõusolekut HR-osakonnast. Manager soovis meid küll võimalikult ruttu tööle saada, aga Austraalias võtab igasugune bürokraatia aega...

Pärast paari päeva teadmatuses olemist (miskit polnud kindel), saadeti meile sõnum, et saame minna tervisekontrolli. Jesssss!!! 

Täna saadeti Ossule uus sõnum, et tema tervisekontroll on 18. aprillil aadressiga seal ja see kell ja vastaku OK, kui aeg sobib. (Midaaaa, kaks nädalat passimist ja teil on kiirelt töötajaid vaja???)

Ossu saatis umbes kolm sõnumit pika vastuse, et ei ole ikka üldse OK.. Õnneks helistati talle suht kiirelt ja pärast mõningast vestlust saime mõlemad omale homseks tervisekontrolli aja CANBERRASSE. 

Tuleb jälle väike roadtrip, mis on ju tegelikult vahva, kui Toyotake võtab meil nii vähe kütsi ja tee äärest saab Mäki burkse ja kohvi ja üleüldse pole meil midagi muud teha ja tahaks juba hirmsasti tööle :)

quickmeme.com