Retk Melbourne'st Sydney'sse

Tere taas! Jõulud on möödas ja uue aasta ärevus hakkab tulema. Kirjutan praegu seda postitust suure rahvamassi keskelt Sydney ooperimaja juurest, et viia teid kurssi sellega, mida kõike oleme korda saatnud pärast jõule.

Nagu mujal maailmas (eelkõige ingliskeelsetes riikides) kohane, tähistatakse jõule 25. detsembril. Sel puhul läheb vist terve Austraalia randa.. Juuakse kõvasti õlut (mille külmakastides hoidmiseks ostetakse tanklad jääst tühjaks), ollakse päkapikumütside, põdrasarvede vms tobedaga rannas pere ja/või sõprade seltsis..

Mäletate ehk sellest rannast pilti mu varasemast Melbourne postitusest? Eelmine kord oli see täitsa tühi võrreldes jõulupäevaga:

Bikiinides päkapikk vees^^

Nagu ilmselt aru saite, oma jõulupäeva veetsime taas Melbourne kuurortit St Kildat külastades (põhiliselt maitsva sushi tõttu). Saime ka teada, et igal ööl vahetult pärast päikseloojangut kõlastavad ühte muuli juures olevat randa väiksed külalised Antarktikast - 30 cm pingviinipoisid.

Sättisime end ootama juba paar tunnikest varem.

Pimeduses avanes selline kaunis vaade Melbourne südalinnast:

Umbes poole kümne paiku oligi pingiviinide paraad kohal! 

Pärast mõningaid ebaõnnestunud katsetusi pingusid pildi peale saada, õnnestus mul neist saada kahjuks päris kole pilt (aga midagi siiski):

Näete, pinguuu!!?

 Ööpimeduses auto juurde vantsides avastasime vist maailma kõige lärmakama ja s'tasema jõulupeo... Õllesummerilgi pole vist nii hullu olukorda..

Lademetes prügi vahel lösutav päkapikk:

Loomulikult enne Melbournest lahkumist pugisime oma kõhud täis maailma parimat sushit ja seadsime rattad Austraalia pealinna Canberra poole veerema.

Canberra on väike ja suhteliselt mõttetu vaikne linn. Seal asuvad Austraalia tähtsad riigiasutused, rahvusgaleriid jms. Lisaks on seal täiesti arusaamatu liiklus, mõnel ristmikul jäime lausa nõutult seisma, mõtiskledes, kuidas parempööret sooritada..

Elusalt ja ilma kuhugi autoga põrkamata saime me õnneks liigeldud. Et oma Canberras käiku mõttekamaks muuta, käisime ära Australian War Memorialis ehk marusuures sõjamuuseumis. Varem ma kusjuures ei teadnudki, kui suur roll Austraalias maailmasõdades oli. Nt protsendiliselt hukkus Esimeses maailmasõjas austraallasi sama palju kui sakslasi! 

Võtsime pooleteisetunnise tasuta tuuri giidiga ja oli väga huvitav!

Teises maailmasõjas hukkunud austraallaste sein

Ossu poseerimas War Memoriali ees

 Juba samal õhtul keerasime rooli tagasi ookeani poole ja pärast väga põnevaid serpentiine mägedes ning vihmametsades jõudsime Pebbly beach'ile, kus kuuldavasti hüppavad kängurud rannas vabalt ringi.

Ranna poole marssides olime isegi närvis, et äkki kuramus polegi ühtegi ruud, aga kohale jõudes olime lausa üllatunud, kui palju neid seal ringi põrkas ja muru näsis.

Alljärgnevalt väike sügamise seeria:

Kui mõnus on kõhtu sügada...

...vahele jäin! Mis sa vahid?

... no vahi siis, raisk! Sügan end edasi, mõnna mõnna!

Seda reaalselt oleks võinud filmida, ta lihtsalt oli nii osav ^^

Kängurupoisid päikseloojangu taustal :)

Järgmise päeva projektiks oli meil külastada randa, mis Guinessi rekordiraamatu kohaselt on maailma valgeima liivaga rand - Hyams beach!

Eks vaadake ise:

Lõunasöögiks sõitsime hoopiski tagasi sisemaale taas läbi iiveldamaajavate mägiteede. 

Sihtpunkt: Maailma Kõige Paremate Pirukate poodi.

Kohale jõudes oli rahvast nagu murdu ja enamus pirukad otsas. Ossu sai veiseliha- ja õllemaitselise, ma pärast mõningast ootamist kreemise kanapiruka.

Päris hästi mekkis!

Pirukat nosimas

Meie rännak jätkus tagasi ookeani äärde, kus käisime vaatamas blowhole ehk kaljudes paiknevaid auke, kust suurema laine tulles vesi suurelt välja purskab.

Väike blowhole

Suur blowhole. Vaadake, kui väiksed on inimesed selle taustal!

Tee kulges edasi mööda idaranniku-äärseid külakesi ning linnu. 

Ühel hommikul sõime hommikust sellise vaatega basseini ääres. Bassein ise oli merevett täis - see oli lihtsalt kalju sisse ehitatud auk, kus inimesed rannas ujuda saaks, ilma, et soolane laine koguaeg üle pea tõmbab.

Ja nägime muuhulgas sellist silti ühe vaateplatvormi ääres. Kõik keelatud!

Päris Sydney külje all mööda Grand Pacific Drive'i sõites on üks lõik silla peal - Sea Cliff Bridge. 

Ossu ronis täitsa alla ja mööda kive, et sellist pilti saada:

On ju äge^^

 Tee peale jäi ka paragliding'u tegijate plats väga ilusa taustaga:

Tahtsime väga ka õiget Aussi fish'n'chipsi kuskil rannakülas süüa, ent lasime pidevalt õige võimaluse mööda. Mereande friikatega saime lõpuks mugida Sydney külje all.

Nämmi!

Toidupildiga selleks puhuks lõpetan, loodan, et teiegi laud on täna lookas!

Head vana-aasta lõppu!

Muide järgmises postituses elamused ühest maailma suurimast ilutulestikust ;)