Sydney rannad ja aastavahetus

Kõigepealt: head uut, kakstuhatkuut! (kuni kolmekuningapäevani võib vist veel soovida;)

Nagu olime juba enne Austraaliasse tulekut unistanud, võtsime uue aasta vastu suurlinnas Sydney's, kuhu saabub uus aasta 9h varem kui Eestisse. Sydney's pidavat olema ka üks uhkemaid ilutulestike maailmas.

Ettevalmistuseks jõudsime Sydney'sse juba 29. detsembri õhtul. Lähenesime küll lõuna poolt mööda Grand Pacific Drive'i, kuid otsustasime teha kõigepealt ringi ümber linna ja minna põhja-Sydney kõige kuulsamat randa Palm beach'i uudistama. Selle mittemidagiütleva nime (ei olnud seal mingit eksootilist randa vee poole rippuvate palmide ja võrkkiikedega) all peidab end Summer Bay ehk kõige kuulsama Austraalia seebi "Kodus ja Võõrsil" rand. 

Filmivõtteid me küll ei näinud, aga teel sinna sõitis meile vastu suurte kirjadega "Home and Away" buss, millest järeldasime, et äkki oli võttegrupp :)

Kuulus kuut^^

Siin need Sallyd ja Alfid on jalutanud^^

 Aasta eelviimase päeva põhieesmärk oli end vana aasta mustusest puhtaks küürida ja järsku avastasime end Olümpia pargi (jah, siin toimus 2000. aasta Sydney suveolümpia!) veekeskuses. Rahvas oli kirju ja teda oli hirmus palju. Saime konna ujuda basseinis, kus 15 aastat tagasi olümpiavõitjad kroolisid. Külastasime sauna (küll ilma leiliviskamiseta, aga kohalikel tundus seal niigi palav :D) ja aurusauna, vahepeal õnnestus ennast veerand tunniks isegi mullivanni litsuda. Lahkusime veidi pärast seda, kui ujumisbassein kinni pandi ja mõne aja möödudes üks töötaja sealt kahvaga väiksed kakajunnid välja tõmbas.. Vähemalt pärast duši all saime end puhtaks :D

Kui juba Sydney's olla, võtsime samal päeval ette külastuse ka Sydney kõige kuulsamale (ja kesklinnale kõige lähemalasuvale) rannale Bondi beach:

Nägite, et taas oli palju rahvast!? Jep, aastavahetuseks tuleb Sydney viiele miljonile juurde ligi üks miljon = terve Eesti jagu inimesi!

Et saada head positsiooni ilutulestiku vaatamiseks, kobisime Sydney kesklinna juba eelmisel õhtul. Auto õnnestus meil nahhaalselt parkida vaiksele kõrvaltänavale kortermajade ette. Öö autos möödus oodatust rahulikumalt ning järgmisel hommikul jätsimegi auto sinna samasse meid ootama.
Pärast ligi 3 km rännakut ooperimaja suunas, ootas meid hommikul kell 7:45 pikk järjekord: oli vaja kõigil kotid läbi tuhnida, veendumaks et poleks kaasas oma alkoholi või muud ohtlikku.
Kolmveerand tundi hiljem olime juba Ooperimaja alal sees ja kiirelt krabasime endale teise rea koha, vaatega Ooperimajale ning Harbour bridge'le. Just, teises reas, sest esimene aiaäärne rida oli juba rahvast täis.

Õnneks olime hästi varustanud end lebomati, vihmavarju, toidu ning päevituskreemiga ja 15-tunnine passimine võis alata! Meelelahutuseks olid mul kaasas ajakirjad, värviraamat ja pliiatsid. Samuti haarasime kaasa läpaka, et saaks vahepeal blogi ka teha (eelmine postitus just seal valmiski;).

Ilm oli päev otsa päiksepaisteline ja soe, kuskil ühe-kahe paiku kiskus eriti kuumaks. Õhtu see-eest oli küllaltki mõnus.

Meie "pesa" ooprimaja juurde pargitud 

Positsioon oli meil tõesti hea. Olime valmis keskööl end esimesse ritta tõmbama, kuna siis tuleb ruumi juurde, kui inimesed oma lebotamise asemed kokku pakivad ja ilutulestikku ootavad.

Pärastlõunal oli ala suletud. Rahvast oli nagu murdu, isegi liiklemiseks mõeldud "augud" olid inimesi täis. WC-sse ja kohvikkusse pääses maaslösutavate kerede vahelt läbi pugedes.

Enne kella üheksat õhtul hakkasid inimesed aiaäärele lähenema ja nagu vupsti libisesid meie hommikul valmisvaadatud aiaäärsele kohale kaks väikest asiaadist neiut. Lootsime, et ehk pildistavad niisama silda ning lähevad kohe eest. Aga ruisk, ei läinud!

Kell üheksa algas niinimetatud perede ilutulestik, mis mõeldud väikestele lastele, kes keskööl juba voodis nohisevad ega muidu suurt kärtsmürtsu ei näegi. See olevat kuuldu järgi peaaegu sama võimas kui kella kaheteistkümnene, aga mu arvates jäi ikka kõvasti alla... Ei viitsinud eriti piltigi teha.

Lootsime, et väiksed asiaadid lipsavad pärast seda tulevärki minema, aga kus sa sellega... Isegi vetsus ei käinud :D 

Kuna esimese rea naabritel oli veel elamine aiaäärde laiali laotatud, siis oli meil lootus, et selle kokku korjates suudame end siiski aia äärde pressida.

Kell üksteist maas istudes hakkasin ma juba jalaga teiste asju vaikselt koomale nügima ja enne kui keegi aru sai, olin juba püsti ning litsusin väiksed asiaadid kokku :D Tund aega varem koht olemas!

Oiii, kui pikk tund see oli - pole kunagi aastavahetust nii pingsalt ootanud! Sekundeid hakati sillapostidelt lugema juba poolteist minutit enne suurt pauku, mis muutus ootusärevuse eriti suureks.

Viimased kümme sekundit luges rahvamass kõva häälega kaasa. 

Ja siis ta tuli! 2016! Kõva kärtsu ja mürtsu ja saluutidega!

Iga kord kui raketid sillal midagi tegid, hakkasid inimesed õnnest kiljuma ja hüüdsid kooris: "vaaaaauuuu, oumaigaaaad" jms :D

 Šõu lõpus sillalt sadav kullavihm ja suured saluudilärakad ümber silla, ooperimaja ja meie peade kohal oli korralik VAAAUUUU tõesti:

Kokkuvõttes arvan, et see ilutulestik oli oma 350 000 eurot ja 15h passimist väärt, sest ei ole ma oma elus nii vinget saluuti varem näinud :)

Järgmises postituses saate teada, kuidas algas meie uus aasta Sinimägedes ;)