Maakate vabad päevad

Selles postituses räägin teile siis meie esimesest nädalavahetusest Austraalia maakohas. Koht, kus enamasti tegutseme (kuna elame autos, siis aadressi meil ju ei ole), on ookeaniäärne külake Stuarts Point. Siin on üks pood, kohvik, raamatukogu ja bensukas. Tilluke küla küll, aga see on ookeani ääres! 

Õnneks meil sel nädalavahetusel ilmaga joppas ja saime palju viibida õues.

Kuna soovisime hirmsasti koaalasid näha, siis laupäeval võtsime suuna Billabong Koala and Wildlife Parki, mis on nagu väike loomaaed, kus peale koaalade ka teisi vahvaid loomakesi näha ja patsutada saab. Selle loomaaia juures oli väga põnev see, et iga tund toimus erinevate loomade tutvustus. Väga palju sai seal sügada väikseid känguruid, minnes ise neile aedikusse seltsiks. 

Just another lazy saturday with my homie...

Esimene tutvustus oli loomaaia dinosauruse ehk 4,6m krokodill Shreki kohta, kes kaalus koguni pool tonni ja oli oma liigi kohta isegi pisike (kuid natuke paks) poiss. Täitsa armas ju? 

Vahva oli vaadata kuidas ta oma lühikeste jalakestega end basseinist välja proovis vedida.

Täiesti juhuslikult mööda kõndides tutvusime ka papagoidega, kui eemalt kostuva "hello" poole pöördusime ja seda ei öelnud mitte talitaja, vaid papagoi ise. Tervitasime teda vastu ja tema küsis "how are you", mille peale me vastasime, et "fine thanks and you" ja selle peale lasi papagoi ikka oma küsimusega edasi kuni mingi hetk ütles ta ka "bye". Tark lind :)

Kuredki on austraalias väga suured ja värvilised:

Uudistasime ka madusid, keda meil ka patsutada lubati. Ossu isegi silitas neid, aga ma hüppasin kohe hirmunult neist võimalikult kaugele, mille peale rahvas ainult itsitas. Ma ei suuda neid vahtidagi, rääkimata nende katsumisest. Brrrrr....

Ossu oli väga vaimustuses ka lumeleoparditest:

Lumeleopardite naabriteks olid vahvad häbelikud punase panda kaksikud, keda talitaja söögiga välja meelitas. Nad olid eriti mõnsad. See pikk kohev saba on neil nagu tekiks- kui öösel külm hakkab, tõmbavad saba ümber. Ülimõnus ju :)

Nii armsasti sööb oma käpakeste vahelt

Mulle meeldisid väga ka surikaadid. Mis multikast nad nüüd olidki?

Lebooooo...

Loomulikult ei saa Austraalias üle ega ümber koaaladest. Kas teadsite, et koaalad elavad põhiliselt siin, Ida-Austraalias? Siin on nimelt just õiget sorti eukalüptipuud, mida koaalad armastavad. Pole siiani õnnestunud koaalasid vabas looduses näha, küll aga tahaks. Nad magavad 24h kohta umbes 20h, sest eukalüptipuu lehed, mida nad peamiselt söövad, annavad neile nii vähe energiat, et nad jaksavad ainult paar tundi üleval istuda ja natuke puu otsas kõrgemale ronida. Sellepärast neid väga ei kohtagi, nad lihtsalt tukuvad kuskil kõrgustes.

Vaatasime ka ämblik-ahvide jõu- ja ilunumbreid:

Pärast mitmetunnist loomaaias tuiamist läksid meil kõhud tühjaks. Tekkis friikartulite isu, kuna loomaaia kohvikust levis mõnusaid rasvaseid aroome. Otsustasime külastada "Hungry Jack's" kiirrestorani, mis on nagu kohalik Hesburger või Macdonalds. Friikad olid tõesti normaalsed. Üllatav oli see, et eine koos jäätisega oli u 4$ odavam, kui ilma jäätiseta eine :D

 

Pärast suuremat poodlemist ja nädala jagu toidu ette ostmist (mis läks maksma u 80$), tulime koju ja asusime tegema avokaadopastat, mida siis muud :D
Selleks keetsime makaronid, viimasel minutil lisasime tükeldatud sibula ja küüslaugu. Purustasime ühe avokaado, maitsestasime soola ja pipraga ning lisasime parajalt parmesani juustu.
Selline ta tuli:

Njämmma

Tänane päev algas randa minekuga, kuna päike hakkas varakult autot kuumaks kütma.
Rannas oli veidi tuuline, liivad laulsid ja peale meie oli umbes kolm inimest ning kolm koera. Korjasime merikarpe, lösutasime niisama ning põrkasime vastu laineid. Ookean kohises, aga lained ei tõmmanud nii kõvasti kui nt Indias või Portgalis. Vesi oli natuke jahe, aga vähemalt oli lõbus ja väga lõõgastav!

Pärast paaritunnist rannaskäiku hakkas Ossu nihelema ja soovis juba uusi maid uudistama minna. Siin Stuarts Pointis olevat üks kõrge mägi - 498 m - kuhu otsa, saab autoga sõita. Mõeldud-tehtud.

Mäe tipus olevale vaateplatvormile sõitsime ligi tund aega. Vahepeal ühes kohas peatudes saime juhiseid ka ühelt vahvalt vanapaarilt (muidu oleksime vist ära eksinud, sest googlemapsist ei saanud eriti midagi kõrgustest aru), keda kohtasime uuesti ka hiljem vaateplatvormil. Rohkem rahvast seal ei näinudki. Tee oli samuti päris kitsas ja veits kõhe.
Siin mõningad vaated:

Eukalüptimets ehk siin võib leiduda koaalasid

Mägitee

Pärast mäe otsas käiku hakkas kõht juba tühjaks minema ning nagu ilusale suvepäevale kohane, tuli osta jäätist. Seda me siin Stuarts Pointis teha ei viitsinud, vaid sõitsime lähedalasuvasse külakesse Scotts Head, kust avanesid samuti väga kaunid pildid:





Selline meie mõnus nädalavahetus oligi. Järgmine tuleb juba arvatavasti uues kohas ja liigume omadega lõunasse. Uutest tööplaanidest saate teada meie järmises postituses ;)
Seniks, head ööd, meie peame ärkama juba kell 6 :)