Meie korilasepõli algas päris masendavalt, kuna selgus, et meil puuduvad piisavalt kiired käpad või pole veel okstel piisavalt küpseid kirsse. Nõnda suutsime kahepeale korjata 10 kilo ehk ühe korvi 40 minutiga, tehes tunnitasuks kahepeale veidi üle 12 dollari. Kahepeale!?
Ehk siis, noup, kirssidega rikkaks ei saa...
Kuna esmaspäevaks olid meil tegelikult veel ühes kirsikas kohad soojas, siis pakkus Ossu välja, et kui ma kirsijäätist pärast tööpäeva saan, jääme siia kuni pühapäevani, vastasel juhul tõmbame kohe lesta. Mõtlesime isegi redutada kuni Casellani kuskil ookeani ääres, elades avokaadofarmis kogutud raha eest, aga...
Pärast mõningaid suurest vihast korjatud kirsikorve lõpetasime tööpäeva ja marssisime bossi juurde. Boss pakkus meile külmikust täiuslikult jahutavaid karastusjooke, kiitis meie korjatud korve ning muuhulgas lubas meile kirsikilo eest paar doltsi rohkem. Minu südame sulatas lõplikult kohapeal valmistatud kirsijäätis. Olime otsustanud - tiksume siin kuni jõuludeni!
Meie tööpäevad algavad päris varakult, kuskil 7 paiku hommikul, ja kestavad päeval umbes üheni. Seejärel on mitu tundi siestat ning õhtul korjame paar tundi veel. Keskpäeva päikesega lähevad kirsid päris luduks ja lehed mähivad nad nii endi sisse (liigse päikese kaitseks), et korjamine on väga ebamugav. See eelnimetatud graafik on meie isetehtud. Võime kirsse korjata ja niisama molutada millal viitsime.
Hoolimata väiksest palgast on meil siin päris mitmeid mugavusi. Lisaks eelmainitud karastusjookidele (Ossu naudib iga päev coca-colat...) ning jäätisele saame väiksest tiigist püüda kala ja kõrvalolevast kanalist isegi krevette! Boss lubas isegi kuked praeks teha, kui need keset ööd liiga palju kirevad :D Munad saame võtta otse kana tagumiku alt ja mööda õue paterdavad ringi armsad haneperekonnad.
Niisama muttidega randa tuterdamas... |
Hanepere päikesetõusul kirsse hommikusöögiks noolimas |
Ossu saab eriti hästi läbi bossi suurema (aga paraja kutsika) Angie'ga, kes koguaeg metsikult hüppab ja mängida proovib. Mulle sobib paremini väike ja rahulik kutsa Wolly, kes hea meelega mu sügamist naudib.
Angie ei püsi pudeliski! Veidi aega tagasi otsustas Angie meie mõnusat autovoodit proovida: natuke sättis ja siis keeras külili, ju siis oli mõnna.. Aga nii kaua kui me ta vihaselt sealt välja käratasime - teisel ju käpad liivased!
Angie: "Noh, tuled muga hullama või?" |
Homme on lootust korjata hoopis aprikoose. Juhhuu
Palju siin just ei teeni, aga mõnus koht, kus oodata Casella aegade saabumist. Boss on ka tore, veidi üksildane papi, järjest mõtleb meile boonuseid ja lõbustusi välja ning kutsub meid "The Kids" ehk siis lapsed :D
Kuna ka linnad on suht kaugel - lähim 15 km, siis meil siin elades ei kulugi väga midagi, ainult toidu peale, sest muid lõbustusi siin ei ole :) Need tuleb ise välja mõelda. Ossu näiteks taasavastas Harry Potteri lood, mida ta väga agaralt alailma loeb ja mulle ostsime ühe vahva fitness-ajakirja, mille vahel on tore värvimisraamat (siin on suurte inimeste värviraamatud väga popid - pidi lõõgastav hobi olema:). Nüüd muudkui värvin ja ka Ossul on kõik seitse raamatut kohe läbi..
On ju kaunis kunst? |
Ja noh, vähemalt jõulupuhkuse raha ajab tänu kirssidele kokku küll ;)
No comments:
Post a Comment