Sardiinia stiil

Sardiinlased on väiksed. Nii pikkuselt kui laiuselt (mis tundub müstika, sest nad söövad nii palju saia ning pastat). Nii mehed kui naised, poisid ja tüdrukud. Eriti lühikesed on muidugi naissoost elanikud. Ma tunnen ennast siin kohe tornina. Ja ma olen 164cm pikk..

Nüüd ostsin omale väga vinged kõrged poolsaapad ka, et veel suurem torn olla. [Muide minu uus lemmikpood on PimKie]

Ega Sardiinia tüdrukud kontsi väga ei armasta. Nemad hindavad eelkõige mugavust. Kõige popimad jalatsid siin on tossud. Mida säravamad ja valgemad, seda parem. Sportlikele Nike’dele sobitatakse juurde ilus nahast käekott. Minu silmis küll moekuritegu. Aga mis sel vahet on, kõik käivad nii ringi. Mugav on ju!

Ka riietuses pole midagi silmapaistvat. Tagasihoidlikud värvid ja lõiked. Mis pani mind imestama, sest poodides ringi vaadates tunduvad siin küll väga vinged riided-kotid-kingad olevat. Aga ükspäev, vot ükspäev ma leidsin poe, kust ostavad endale riided selga pea kõik kohalikud- Piazza Italia. Põhiline värvigamma: must, hall, tumesinine, must, hall. Veidi ringi vaadates selgus põhjus, miks seal nii palju rahvast on. Saldi! KÕIK asjad poes olid hindadega: 2,5 eur, 5 eur, 10 eur ja 15 eur. Pood on praegusel ajal pidevalt segamini- riided vedelavad maas ja laes ja seintel ja mõned isegi riidepuudel. Kingad täiesti segi paisatud. Riiulid viltu vajunud. (Ärge muretsege, mujal nii hull olukord pole!) Kõige rohkem puutumata oli aksessuaaride nurk. Ilmselt vist seetõttu, et seal olid liiga värvilised asjad, mida keegi ei taha. Aga mina just tahtsin.

Vaadake, mis ma sealt 2,5 euriga sain:

Talv on isegi siin, veebruari algus ju. Mis siis, et väljas on 15 kraadi sooja ja mul isegi nahkjakiga palav on. Ikka on talv. Müüakse talvejopesid ja mantleid ja kasukaid. Millalgi peab ju neid kandma.. Ikka kõige külmemal ajal loomulikult: jaanuaris-veebruaris. Ja ongi nii... praegusel ajal kui päike haledalt pealage kütab, panevad kohalikud vatijoped selga ning talvesaapad jalga. Muide paar päeva tagasi, kui ma päikesepaistel mööda Sassari künkaid ülespoole rühkisin ja ennast kirusin, et miks ma õhemat jopet ei pannud, tuli mulle vastu kohalik tädike, kel oli seljas pakspaks ja pikkpikk karusnahkne kasukas. Vat, nii käiakse riides jaanuaris!

Esindades veidi Sassari talvist tänavamoodi (küll natuke õhemate riietega) oma valgete tossude ja musta jakiga, olen ma praegu selline: