Siuhh-viuhh. Jälle siuhh-viuhh. Seisan ülekäiguraja ääres nagu topakas. No seisa veits veel, aga ma sõidan korraks mööda. Küll tagumine auto su mööda laseb. Jap, nii mõtlevad vist kõik juhid siin.. Eks ma ootan siis. Panen ühe jala juba ettevaatlikult sebrale ja vaat et üle ei sõideta. Vrõnn-vrõnn. Kuni lõpuks jääb seisma üks ilma tuledeta Fiat. [Muide 98% siinsetest autojuhtidest ei lülita päeval tulesid sisse- milleks raisata energiat?]
Ülekäiguradasid on Sassaris ütlemata palju, neid on topitud igale poole. Täna leidsin ühe väga lollaka koha: valgusfooriga sebra (ainult ühes suunas autodele ja ühele sebrale), mis eriti lollisti paiknes veel künka otsas. [Nojah, kuigi tõusult-võttudega peaksid kohalikud juhid harjunud olema, sest võimalusi praktiseerimiseks on siin tõesti palju- igal pool künkad-mättad.] Ja kusjuures see sebra ei pakne väga popis kohas. 10 inimest päevas on vist selle triibulise rekord.
Tegelikult on ükskõik, kus siin üle tee minna. Vaatad ühele poole, siis teisele. Autot ei tule- hops, hüppad üle tee. Ja kui masinatel on väikse ristmiku peal ummik tekkinud, sest keegi on keset päeva keset ristmikku oma Fiati seisma jätnud, et mammi auto pealt maha panna, ning kõik juhid närviliselt signaalitavad, siis poed lihtsalt selle kõige vahelt läbi. Isegi kui mõned autod seal segapudrus mingit moodi liiguvad. Igal õhtul olen tänulik, et minust päeval mõni Fiat üle ei sõitnud :)
Kuigi eile rõõmsasti pizzabaarist välja kepsutades sain ühe müksu küll. Midagi traagilist õnneks ei juhtunud- pizza ei läinud lendu, mina ei lendanud ka. Tädi, kes mulle otsa sõitis, peaaegu lendas- ehmus nii hirmsasti. Vot, nüüd ma võin julgelt öelda, et mina ja sõitev auto oleme kokku põrganud..
Muide signaalitatakse koguaeg, isegi kui auto sõidab ja kuskil mingit silmapaistvat liiklusohtu pole, või hoopis on kuskil mõni silmapaistev vaatamisväärsus. Mine sa tea. Tuut-tuut ei tähenda siin „appi, vaadake, kui ohtlik olukord”, vaid enamasti pigem „
cavolo (ehk kapsas), sa ajad mind närvi, kao eest.”
Ohtlik on olla isegi valgusfooriga ristmikul. Eestis on sellistele ristmikele ikka igaks juhuks muud märgid-värgid ka pandud, et kes annab teed ja kellel on peatee. Siin selliseid asju pole. Ka paremakäereegel tekitab mõnikord probleeme. Valgusfoorid on üldse väga naljakad. Päris tihti juhtub, et kõigil on näiteks punane. Või kollane (jumal tänatud, et rohelisega nii pole). Või siis valgusfoor üldse ei tööta. See viimane on küll suhteliselt sageli esinev variant..
Ja STOPP-märk. Mis see tähendab? No põhimõtteliselt annad teed (kui viitsid) ja sõidad edasi, milleks seisma jääda, peab jälle käikudega jamama hakkama. Või siis tuled kuskilt suure signaaliga ja sõidad, kuhu tahad.
Kusjuures kogu see kohalik liikluse virr-varr tundub mulle iseenesest väga huvitav ning lõbus. Tekitab tahtmise ise ka siin segaduses osaleda. Võtaks mõne Fiati ja teeks paar tiiru. Laseks signaali. Pargiks auto kuhu iganes: ülukäigurajale, keset ristmikku. Hohooo, või pargiks hoopis mõne teise Fiati kinni. Anna minna, sul on see vabadus, tee oma Fiatiga mida iganes. Sa oled Itaalias!
No comments:
Post a Comment