Mõnus hommik

Tahaks kohe endale plaksutada, et suutsin täna ärgata ja end kargule ajada juba kell 9. See on mu jaoks väga suur saavutus, kuna viimase kuu keskmine ärkamiskellaaeg on 11, sest hommikuti polnud mul kuskile kiiret ning keelekursus on täitsa õhtul. Aga vat, järgmine nädal hakkavad erialased loengud ja peab harjutama vaikselt varem ärkamist..

Oli küll vaevaline teki alt nii vara välja pugeda, aga ma ei kahetse. Päike siras taevas- vahelduseks midagi viimaste päevade tormituule ning sadavatele pallidele.

Kugistasin sisse kaks sarvesaia, jogurti, õuna, rüüpasin kõigele kohvi peale ja lippasin õue. Eesmärgiks Leenule kingituse leidmine.

Tänavatel elu käis: kohviku ees istuvad cappuccinot lürpivad mammid, edasi tagasi sibavad italianod ja muhe vaatepilt ajalehe kioski kõrval kahekesi sõbralikult lehte lugevad italiano papid. See kõik + päike + kohviaroomid ajas muigama.

Astusin sisse ühte väiksesse nunnusse poodi, kus oli ääretult sõbralik müüja. Uurisin ringi, valisin mõned asjad välja ja läksin maksma. Tädi hakkas minuga jutustama, et mida kõike ilusat tal veel on.
„No, grazie, troppo grande! Ma tahaksin pakki saata, ei saa suuri asju osta.”
„Ohhoo, kuhu? Tu non sei italiana? Või nii? Ah, et õpid siin? Minu tütar õpib keeli ülikoolis. Saksa keelt. Tahab ka välismaale minna..”

Mulle nii meeldib Itaalia juures see, et kõik on omavahel justkui tuttavad. On uudishimulikud, uurivad-puurivad, naeratavad ja tekitavad hea enesetunde juba hommikul ning terveks päevaks.

Pole olemas halbu hommikuid, iga hommik on mõnus, sest on algus uuele toredale päevale!