My Kitchen Rules Boggabri Edition - Maarja-Eeva & Jarkko

On taaskord aeg jagada uudiseid vahepeal toimunust. Nimelt oli meil selle nädala esimese tööpäeva õhtul eriti hea põli - Jarkko ja Maarja-Eeva korraldasid suurepärase kolmekäigulise õhtusöögi. Nagu meie õhtusöögi-mängus kohane, sai neile eelnevalt loositud teema, milleks osutus Winter Wonderland ehk Talve Võlumaa.

Võõrustajate korterisse sisse astudes pani tõesti ahhetama kui ilus ja hubane kõik oli. Tuba oli kaunistatud kümnete teeküünaldega, seinal rippusid paberist lumehelbeid ning jõulutulukesed.

Näljaseid tööinimesi ootas juba uksel jõhvikane tervitusjook ja mustad leivakesed pasteediga. Nämmi!

Külalised viisakalt eelrooga ootamas:

Eelroaks pakuti porru-kartuli püreesuppi. Pearoaks oli veiselihahautis ning magustoiduks otse loomulikult talvine lumepallisupp. Kõik toidud olid serveeritud kausikestes.

Porru-kartuli püreesupp, millele said näljased veel lisada saiakuubikuid ja peekonit:

Soojendav pearoog, mille valmistasid võõrustajad oma uhiuues slow cooker'is mitu tundi:

Ja viimaks täiuslike lumepallidega lumepallisupp. Mmmm!

Iga roa kõrval olid spetsiaalsed alkohoolsed joogid: eelroal valge vein, pearoal punane ning magustoidul Vana Tallinn. Nii sai söömaaeg hoo sisse ja hakkasime lõbutsema säraküünaldega:

Fotograafid töötavad ja pidulised lustivad :D

Mälestuseks vahvast õhtust saime küla pealt kingituseks vahukommid šokolaadis:

Oli ülimalt tore õhtuke, sai kõvasti süüa, juua ja mõnusalt olla. Armas väike talve võlumaa keset 25-kraadist Austraalia talve.

Homme on meie kord teistele kokata, loodame, et tuleb välja ja keegi nälga kannatama ei pea. Hoidke siis meile pöialt, varsti saate teiegi teada, mida kokkasime ;)

Ossu sünnipäevapidustused

Ossu sai vahepeal aasta vanemaks ja sellega seoses toimusid meil väga tähtsad sünnipäevapidustused. Kuna õigel päeval - 5. mail - pidime olema tööl, alustasime tähistamist juba paar päeva varem. Sünnipäeva nädalavahetuse esimesel päeval pidin Ossu kingituste ja lauluga üles ajama. Nii ma siis varajastel hommikutundidel pakkisin hoolega kingitused krõbisevasse paberisse, sest üks Ossu soove oli, et kingitused peavad olema väga krõbisevas paberis, mida oleks hea lõhki käristada.

Peamiseks kingituseks oli unistuste LEGO: kollane allmaa-laadur ja palju komme. Ossu tore sünnipäevahommik möödus voodis lego kallal nokitsedes.

Kui ta end ükskord kargule ajas, kolis Ossu köögilaua taha ehitama, kus serveerisin talle apelsinimahla ja ahjus tehtud juustusaiu. Loomulikult läks kogu aur allmaa-laaduri kokkupanemisele, aga lõpuks krõbistas ta ära jahtunud saiad ka õnneks ära :D

Kui Ossu lego kokku pandud sai, asus ta sellega mängima, muuhulgas tõstis laaduriga erinevaid puuvilju ümber:

Sidruni transportimine

Lõunat otsustasime süüa väljas. Otsisime väikses Boggabris avatud olevat kohta, aga kõik olid kas päeval suletud või pankrotis. Õnneks leidsime maantee äärest väikse rekkameeste putka, mis oli lahti ja kust sai värskeid kohapeal valmistatud pirukaid!

Ahjusooja seenepirukat nosimas

 Mul läks ka Ossu sünnipäeval hästi - tõime lisaks tööasjadele linnast ka activity tracker'i, millest ammu unistanud olin. Nüüd saan silma peal hoida, kui aktiivne päeva jooksul olen ja kui palju magan. Kohustuslikud 10 000 sammu tulevad tööpäeval nagu naksti täis!

 Viienda mai hommikul enne tööd ajasin Ossu uuesti lauluga üles, seekord koos küünaldega rullbiskviidi ja klaaspudelis kokakooladega. Ossu puhus küünlad ära ning põõnas veel pool tundi :D

Õhtul kutsusime külla sõbrad, sõime näkse. Ma jõin tüdrukutega Casella veine ja Ossu tahtis hirmsasti poistega viina võtta (sünnipäev ikkagi ju!), hapukurki peale hammustades.

Külalistest ununes kahjuks fotojäädvustus teha, aga võin kinnitada, et kõik olid väga ilusad :)

Niimoodi need sünnipäevapidustused kulgesid, varsti tulevad juba uued ;)

Enne maikuu viimast sünnipäeva tuleb meil veel kaks My Kitchen Rules kogunemist, hoidke siis end kursis :)

My Kitchen Rules Boggabri Edition - Kelli & Martin

Et oma elukest siin väikses Boggabris põnevamaks muuta ja pikkade tööpäevade vahele natuke värvi lisada, alustasime oma show'ga. Kuna ma olen eriline My Kitchen Rules (Eestis tuntud kui "Minu köök on parim", vist?) saate fänn, siis otsustasime Kelliga korraldada oma versiooni.

Meie saatel on kolm episoodi ehk kolme nädala jooksul saab iga paar oma kodus piduliku õhtusöögi korraldada. Õhtusöök koosneb kolmest käigust: eelroog, pearoog ning magustoit. 

Et asja põnevamaks muuta, loosivad kõik endale ka spetsiaalse teema ja hindavad toite punktides (skaalal 1-10).

Filmime ettevalmistusi, õhtusööki ning punktide jagamist (mis toimub teises toas kaamera ees salaja). Tulemused selguvad neljada nädala kogunemisel, kus vaatame Kelli poolt kokku monteeritud saadet, mekime suupisteid ja jagame auhindu. Auhindamisel on kolm kategooriat: Parim Eelroog, Parim Pearoog ning Parim Magustoit. 

Loosiõnn naeratas esimesena Kellile ja Martinile, kes said teemaks: "Red is red is red" ehk vaba tõlgendus punase värvi õhtusöögil kasutamiseks. Kelli ja Martin lähenesid asjale väga loominguliselt ning korraldasid Vietnami-pärase õhtusöögi. Nad on varasemalt Vietnamis kuu aega ringi reisinud, neile väga meeldis seal ja seetõttu otsustasid nad meilegi selle vahva elamuse luua :)

Atmosfäär oli väga hubane, kõikjal oli märgata punast värvi ja mängis Vietnami muusika. 

Enne õhtusööki

 Menüüs oli riisinuudlisupp veiselihaga (eelroog), susisev pannkook Vietnami kevadrullidega (pearoog) ning aurutatud banaan kookossupis (magustoit). Kõrvale jõime punast DeBortoli veini ning jääteed.

 Eelrooga sai mõnusasti ludistada:

Pearoaks valmis:

Kevadrulle saime ise riisipaberis kokku meisterdada, valides endale sobivad komponendid.

Magustoit meenutas veidi Eesti lumepallisuppi. "Lumepallideks" olid "tatikollid" ehk tapioca jahust tehtud klimbid, mis tegelikult maitsesid väga huvitavalt :D

Järgmine kord kohtume Maarja-Eeva ning Jarkko juures, kelle õhtu temaatika selgub meile alles järgmisel õhtusöögil. Oleme väga põnevil ;)

Uus kodu koos uue tööga

Nagu eelmises postituses mainisin saime omale lõpuks puuvilla töö!! 

Canberras tervisekontrollis puhumis-, nägemis-, kuulmistestid tehtud, asusime Griffithis asju kokku pakkima ja müüma. Auto oli lihtsalt asjadest pungil, vedas, et ise ära mahtusime. Haarasime pühapäeval kaasa viimase Ali Baba kebabi ja 700 km teekond võis alata :)

Esimesed kaks ööd saime elada Kelli ja Martini juures, kellele oleme väga tänulikud!

Oma koju (mis muide asub vastasmajas) kolisime sisse teisipäeval ja nüüdseks on lõpuks kõik kodinad ära sätitud ja koristatud. Nii mõnus kodu on!

Tavaline tagasihoidlik backpacker'ite urgas :D

Selline moodne elamine ongi. Maja on ka võrdlemisi tuttuus- ehitati eelmisel aastal.

Aga nüüd tööst. Esmaspäeval vedasime end gin'i kella kaheksaks hommikul. Esimesed kuus tundi veetsime induction'il põhiliselt turvalisusest kuulates (nagu Casellaski), tooli õige tehikaga tassides ning tolmumaski paigaldades. Pärast sissejuhatust asusime kohe tööle.

Mina töötan books and bags'i osakonnas, kus meie ülesandeks on kokkupressitud puuvillajurakate (bale) koti sisse pakkimine. Töö on väga lihtne ja üksluine, kuigi minutis tuleb keskmiselt üks bale. Pakkimine, siltide kinnitamine /skännimine ja koti kinni klammerdamine võtab kuskil pool minutit, mis tähendab, et ülejäänud aja saab niisama istuda, raamatut lugeda, niisama elu üle mõtiskleda või suurest lahtisest aknast puuvillamooduleid päikseloojangus imetleda. Vahepeal lähevad masinad mõneks ajaks kinni, sest kusagil on mingi jama.. Siis on bale'i tüdrukutel hea passida. Üks õhtu tegime isegi trenni :D

Jama on näiteks siis, kui Ossu, kes moonbuggy peal töötab, puuvillamooduli ära lõhub. Ossu sõidabki oma suure masinga ringi ja korjab puuvillamoodulid peale. Tavaliselt kestavad ta ringid umbes pool tundi, millele järgneb kolmveerand tundi passimist, kui ta kuulab raadiost Austraalia rokki ja põnevaid jutusaateid.
Eile arvutas Ossu meie palgad ka välja. Temal on nädalas umbes 50 doltsi kõrgem palk, kuna töötab masinaga. Töö toimub ööpäevaringselt 12h vahetustes. Meie vahetus kestab hommikul seitsmest õhtul seitsmeni. Töögraafik on 6 tööl, 2 vaba. Ehk igal nädalal vabad päevad liiguvad. Esimesed kaheksa tundi saame keskmiselt (Ossu natuke rohkem kui ma) 22$ tunnis, järgmised kaks tundi 26,7$ ning kaks viimast 35,7$. Nädalavahetustel on ligikaudu poole suurem tunnitasu. Päris kena :)

Täna oli esimene vaba päev. Homme on mul veel üks. Ossu kutsuti ootamatult tööle, kuna pole veel kõiki inimesi leitud. Ma saan siis kodus toimetada, 37km kaugusel linnas toidu järel käia, mugavaid tööriideid ja hantleid osta, korteri üüri- ning elektrilepingu ära teha. Samuti peaks nii palju kui võimalik valmistama töönädalaks ette toitu, kuna töölt koju jõudes oleme parajad sussid ega viitsi väga midagi peale niisama vedelemise teha :D

Tähistamaks esimest vaba päeva ja uut kodu, tegin sellise mõnusa lõunasöögi: mereannid oanuudlitega valge veini kastmes + kõrvale rüüpamiseks veel veini (Casellas töötamise tagajärjed:)

Selline väike ülevaade meie toimetamistest. Nüüd pean küll lõpetama, kuna kohe hakkab mu lemmikseriaali My Kitchen Rules väga põnev osa :D

Olge mõnusad!

Mis värk meil selle tööga on?

Mõned teist on ehk juba kuulnud, et 1. aprill oli meie viimaseks tööpäevaks Casellas. Saime seal töötada täpselt kaks kuud. Nagu kahtlustasime, oli tõesti tegemist siiani parima Austraalia töökohaga üldse! Üldiselt saime töötada 8h päevas viis päeva nädalas, vahel ka 12h ületunnivahetusi ja seda kõike väga hea palga eest. Kindlasti oleme järgmisel aastal taas platsis!

Viimane Casella-päev möödus enamjaolt niisama passides, vahepeal veini maitsedes (viimase tööpäeva traditsioon ;) ja lõppes ta hoopis paraja sõnnikuviskaja tööga. Nimelt oli kitsas S-farmis plahvatanud üks red ferment'i voolik, jättes maha rammusa meetrikõrguse punase viinamarja kestade lögase hunniku, mida Kuldmunad kühveldama saadeti.

Ütleme nii, et väga puhas töö see just ei olnud. Täpselt õigel päeval, kui meie supervisor pärast tööd endaga pubisse kutsus. Õnneks saime omale õhtu lõpuks Vintage 2016 kirjaga tutikad särgid, mis aitasid meie kakast välimust veidi pubisõbralikumaks tuunida :)

Lisaks särgile saime kumbki vabalt valitud kasti alkoholi. Ossu võttis kasti ingveri-rohelise tee siidri ja ma Moscato (parim Yellow Tail vein muideks, mõnus magus). Varasemalt oli supervisor meile jaganud neli pudelit Semillon Sauvignon Blanc'i ja ühe täiesti suvalise tööpäeva lõpus anti meie ka kaks sixpack'i õltsi. Nii see alkohol kogunes...

Kuna ostsime omale uue rallika, siis pidime kalli Supsiku maha müüma, sest kahe autoga pole väga soodne reisida, ilmselgelt. Ühel vaiksel õhtupoolikul paar päeva tagasi panime Gumtree'sse korraliku automüügi kuulutuse ning, oh üllatust, kirjutas juba kahe minuti pärast esimene huviline ja seejärel ka teine. Esimene oli valmis juba samal õhtul kell 21:30 autot vaatama tulema. Davai.

Pool kümme ronis ühest autost välja suisa viis indoneesialast (või olid nad hoopis malaisialased?), kes kõik meie Supsiku ümber sebima hakkasid. Isegi proovisõitu ei soovitud. Otsiti hoopis sularahapakk välja ja kaubeldi omale 120$ allahindlust. Olime nõus- müüsime auto maha 1080$, mis oli väga hea tulemus (kuna ostsime 1400$). Väiksed asiaadid (väga pikkade nimedega muide) olid sõbralikud ja päris asjalikud - tundub, et meie Supsik sai headesse kätesse. Nägime neid paar päeva hiljem autoga poes. Lehvitasid juba kaugelt ja teavitasid uhkelt, et regasid auto enda nimele ning on sellega väga rahul :)

Meie paljunäinud Supsik

Töörindel oli vahepeal päris nukker olukord. Meie suur unistus oli pärast Casellat saada puuvillatehasesse. Ettevalmistunult hakkasime juba jaanuari lõpus erinevatesse gin'idesse kandideerima ning enamus kohtadest vastati, et "oh nii vara me veel ei otsi, proovige paari kuu pärast uuesti". Proovisimegi... Aga saime kõikjalt eitavaid vastuseid - töölised on juba leitud. Nagu mida iganes?! Mis töötajaid nad tahavad ja MILLAL kandideerimine on??

Õnneks päästis meid Casellast tuttava Kelli sõnum, et tema gin'is on töötajaid puudu. Kelli jagas meile manager'i kontakti, kellega koheselt ühendust võtsime. Manager'ile sobisime, aga ta pidi ootama nõusolekut HR-osakonnast. Manager soovis meid küll võimalikult ruttu tööle saada, aga Austraalias võtab igasugune bürokraatia aega...

Pärast paari päeva teadmatuses olemist (miskit polnud kindel), saadeti meile sõnum, et saame minna tervisekontrolli. Jesssss!!! 

Täna saadeti Ossule uus sõnum, et tema tervisekontroll on 18. aprillil aadressiga seal ja see kell ja vastaku OK, kui aeg sobib. (Midaaaa, kaks nädalat passimist ja teil on kiirelt töötajaid vaja???)

Ossu saatis umbes kolm sõnumit pika vastuse, et ei ole ikka üldse OK.. Õnneks helistati talle suht kiirelt ja pärast mõningast vestlust saime mõlemad omale homseks tervisekontrolli aja CANBERRASSE. 

Tuleb jälle väike roadtrip, mis on ju tegelikult vahva, kui Toyotake võtab meil nii vähe kütsi ja tee äärest saab Mäki burkse ja kohvi ja üleüldse pole meil midagi muud teha ja tahaks juba hirmsasti tööle :)

quickmeme.com

Uue autoga Austraalia kõrgeimasse tippu

Selle nädalaga on nii mõndagi juhtunud, et ajab kohe blogi tegema. 

Teisipäeval kolisid meie majakaaslased välja, kuna leidsid uue töö Griffithist päris kaugel. Kolmapäeval kolisid sisse uued majakaaslased - kaks meie vahetuse tüdrukut, kes just parajasti kodu otsisid.

Kolmapäev oli tähtis päev ka seetõttu, et ostsime omale uue auto! 1999. aasta Toyota Corolla, mis on pisike, aga väga tubli ja (saledat joont hoides) sööb vähe kütust. Tema manuaalkast vajab mul küll veel harjumist - vasaku käega käikude vahetamine pole sugugi nii lihtne, kui automaadiga Subaru roolis banaani kugistamine :)

Tilluke, aga armas

Otsustsime uue auto kohe proovile panna ning sõitsime pikaks nädalavahetuseks üle 500 km kaugusel asuvasse Mt Kozciuszko National Parki. Kozciuszkot loetakse Austraalia kõige kõrgemaks tipuks: 2228 m. Talvel on tegemist korraliku suusakuurordiga, kus päris mitmeid erineva raskusega radasid vallutada saab. Juulikuus lumi on maas ja lumelauatama!

Muuhulgas põrutasime läbi sellistest huvitava nimega kohtadest nagu Moombooldool, Coolamon, Wagga Wagga, Nacka Nacka, Tumbarumba ja Gang Gang. On ju päris kentsakad?! :)

Juhuslikult põikasime sisse ka vana kullakaevanduse varemetesse. Kahjuks õnne polnud ja kullatükke seekord ei leidnud, peab veel tagasi minema!

Kuldmuna imetlemas Mount Kozciuszko National Parki kauneid vaateid: 

Kuna tegemist oli väga spontaanse ja viimase hetke reisiga, osutus soodsa hotelli leidmine päris keerukaks. Õnneks näkkas meil Kozciuszkost 30 km kaugusel Jindabayne linnakeses, kus saime 135$ eest kahese toa hommikusöögi ja sauna kasutamise võimalusega. Sobib!

Rõdult avanes selline ilus vaade mägijärvele:

Kohale jõudes olid meil pika sõiduga tagumikud pannkookideks istutud ning kõht korisemas. Nõnda võtsimegi ette 20 min jalutuskäigu kesklinna toidu järele: 

Suure Reede tõttu olid nii mõnedki kohad suletud, ent nägime kõige rohkem rahvast tunglemas ühes fish and chip'is - austraallaste lemmiktoit! 

Ossu võttis juustuburgeri eine, aga ma otsustasin proovida mereande, valides tempura krevettide ja peekoniviiluga burksi rohke salati ning hapukoore kastmega. Oh issand, kui maitsev see oli! Krõbedad krevetid sobisid burksi vahele suurepäraselt ja sai oli oh-kui-pehme-ja-mõnus!

Pärast sööki rühkisime ülesmäge tagasi hotelli, kus ootas meid soe saun. Mägiõhk oli päris sügisene juba, täitsa jahe, nii et saun kulus marjaks ära!
Pärast järgmise päeva hommikusööki käisime läbi poest, kus haarasime matkale kaasa mõned snäkid ja sõit Kozciuszko poole võis alata.

Õnneks säästis veidi jalavaeva 500 m kõrgusele viiv suusalift, millega sai oma 10 min lõbusõidu:

Kuna tegemist oli ikkagi Easter'iga, tuli meiega Austraalia kõige kõrgemat mäge vallutama väga palju inimesi. Kõik mahtusid ära, mäetipp oli õnneks piisavalt suur :D

Matkaks valmis!

Pärast 6,5 km matka jõudsime rõõmsalt tippu! Ja proovisime teha pilte, kuhu teised inimesed peale ei jääks :D

Kuldmunad vallutasid Kozciuszko!

Kõmpisime mäe otsa oma 2h, ent alla tulime poole kiiremini. Viimased 500 m laskumist taas suusaliftiga. Väga ägedad vaated alla linnale ja parasjagu adrenaliinilaks ka seal suhteliselt lahtises liftis jalgu kõigutada :)

Alla jõudes asusime taas pikale teele kodu poole, et võimalikult valges sõita. Siin on pimedas kängurutel kombes autoteele koperdada, mis võib väga jamasti lõppeda... Ka meie nägime 6h tagasisõidu ajal umbes nelja ruud.

Ja mis puhkus see ilma sushita on!? Loomulikult enne koju jõudmist haarasime Wagga Waggast mõned makid ja nigirid kaasa ning võiski väljasõitu õnnestunuks lugeda.

Austraalias on munadepühad eriti mõnusad: tavaliste keedumunade asemel süüakse šokolaadimune (ja koguni hiiglaslikke šokolaadist jänesed) ning nädalavahetus on venitatud koguni neljapäevaseks, et saaks rohkem mugida vist... Igatahes homme tööle ei lähe, lösutame kodus ja tähistame Easter Monday'd!

Teile aga vahvaid pühi ning võidukaid koksimisi :)

Uudiseid töörindelt

Eestis lubavat sooja kevade asemel hoopis tuisku juurde, aga ärge muretsege, meil hakkas täielik sügis! Väriseme siin teki sisse mähituna ja nina õue pistes on tunda sügise hõngu. Külmalaine tuli justkui üleöö - neljapäeval oli tööl suisa palav, aga eilne tööpäev tervitas meid Antarktika tuulega. Külmast võetuna kell 11 õhtul töölt koju jõudes tuli võtta karastav dušš, sest boiler otsustas sussid püsti visata...

Teavitasime sellest ka majaomanikku, kes muide kaks siin elatud kuud juba meist ega üürirahast ei huvitu... Korra oleme temaga telefonis rääkinud, nüüd aga lähevad kõik sõnumid kõneposti... Eks näis, kas ta üldse reageerib kunagi meie uudisele siit välja kolida..

Põhjus, miks tükk aega uusi postitusi tulnud pole, on lihtne: polnud mitte millestki kirjutada. Teeme hoogsalt tööd, mina käin trennis, teeme süüa, vaatame telekat, passime niisama.
Nüüd tööl mõned huvitavad seigad on ikka ette tulnud.

Nagu te varaemast teate, töötame chiller´ite osakonnas, mis tähendab, et meie tööks on voolikute, pumba ja heat exchanger'i abil veine soojendada või enamasti küll jahutada.
Et teil parem ülevaade oleks, korraldasime eile Ossuga "salajase" fotosessiooni. "Salajane" seetõttu, et kui tööl telefoni omamisega vahele jääd, oled kohe "parklas" ehk tagasi pole sa enam oodatud.
Mu telefon väga osav pildistaja pole, seetõttu on pildid kahjuks halva kvaliteediga..

Mina ja chiller, miljoniliitriste veinitünnide vahel

Ossu lõputu voolikuga. Sellised peame iga päev vedama ikka päris mitu korda ja läbi erinevate takistuste.

Öine vaade C-farmist M-farmile catwalk'ilt. Peame turnima ka suurte tünnide otsas, kõrgust karta ei tohi :)

Kõige uuem ehk D-farm. Tünnid on nii puhtad, et lausa säravad!

Üldiselt panime päevaga chillima kuskil 2-5 chillerit, aga eelmine nädal oli päris hull, kui ühel päeval ootas meid suisa 15 chillerit tähtajaga 3h! Winemaker'id helistasid meie supervisor'i raadiosaatjasse, et kuna see ja see chiller üles pannakse, aga meie supervisor vastas, et rahunege maha, mul ainult kaks inimest chillerites. Me ikka täielikult hullusime sellel neljapäeval :D

See nädal oli ikka maru huvitav: kolmapäeval rekkat laadides sain ma puusast varvasteni kokku lilla möksiga (mingi veini ülejääk, mille Casella rekkatega minema saadab), nii et meenutasin pigem Tinky-Winkyt...
Järgmisel neljapäeval olime Ossuga justkui vahupeol, kui kiiresti chillerit valmis sättides overflow'iva veini ringi lendavate pruunide vahukübemetega obadusi saime. Pärast oli meie riietelt näha, et olime ikka korralikult töötanud!

Mustaks saamine on Casellas täiesti tavaline teema. Mõnede tünnide vahelt ei mahu õieti läbigi - tõmbad kõhu sisse ja litsud end räpaste tünnide (ja ämblikuvõrkude) taha pimedasse nurka, sest just seal asub irrigaatori pump, millega pead töötama hakkama. Kusjuures tegemist on sama farmiga, kus juba mitmendat nädalat on üleval silt: "Ole tähelepanelik, hiljuti on siin madu märgatud!"

Madude asemel nägime ühel õhtul hoopis koeri. Vedasime parajasti voolikut, kui B-farmi nurga tagant lippasid välja sõbralike nägudega kaks kutsut! Kui täpsemalt kirjeldada, millised nad olid, siis ütleks, et Austraalia labradorid :D Olid labradoride moodi, aga Austraalia-pärase suure koonuga.
Sügasime kutsusid, jätsime voolikud sinnapaika ning kõmpisime hütti (mis on nagu kogunemiskoht, kus algavad ja lõppevad meie tööpäevad). Kutsudele meeldis sügamine väga ning läbi B-farmi voolikute ning suurte ventilaatorite tulid koerad meiega vapralt hütti kaasa, kus järsku veel rohkem tähelepanu said. Olime varasemalt oma supervisorit ka raadios ette hoiatanud, et võtsime koerad kaasa :D

Eelmine nädalavahetus saime mõlemad ka ületunde: Ossu laupäeva öösel 12 h ja ma pühapäeval kohe pärast tema vahetuse lõppu. Meie pikim lahusoleku aeg Austraalias muide :)
Pühapäeval võeti tööl ikka väga lebolt, pausid venisid, aga tööpäev möödus ülikiirelt. Tegime general'i toimetusi: lisasime aineid tünnidesse, tegime ülekandeid ja panime veini sisse gaasi jms. Täiesti teistsugune, aga väga huvitav päev!
Koju tulles ootas mind Domino cheesy garlic pizza ja My Kitchen Rules! Meie lemmik toidusaade, mida jälgime iga pühapäev (lausa maraton- kordab nädala osad järjest ära) ja ülipõnev!!

Viimasel ajal on tööl tempo väga aeglaseks läinud, veinide chillimist on vähem, aga niisama chillimist rohkem. Eile passisin ma näiteks tund aega ühe tünni juures, oodates pumba väljalülitamist, aga kõik teadsid, et see tünn on nii suur, et meie vahetuse ajal nagunii valmis ei saa.

Meil on nii äge supervisor ka! Müttasime temaga eile tünnide vahel ringi, kui ta meile anektoote ja mõistatusi rääkis. Vahepeal krooksub raadiosaatjasse, teinekord jagab oma naise tehtud kooke. Ossu käis temaga eile muulaga (mule on väike bagi-auto, millega bossid ringi vuravad) driftimas kuskil Casella alade ääres mudas :D

Nii see meie elukene siin veereb.. Kuni esimese aprillini kui Casellas on viimane tööpäev.
Oleks tahtnud seal ikka veidi kauem töötada, aga pole hullu, oleme ligi 80% palgast suutnud kõrvale panna, nii et päris hea saavutus!
Rahaliselt läheb küll  ootustepäraselt hästi, aga eks Ossu kunagi sellest täpsemalt kirjutab ;)

Meie ainuke mure on hetkel järgmine töö. Oleme kandideerinud päris mitmesse cottonisse (puuvilla töötluse tehased), aga positiivset vastust pole veel saanud. Hoiame teid siis kursis, kui miskit teada saame :)

Olge mõnusad ja ärge ilma pärast norutage, küll see kevad ka tuleb!

(saadaks päikest, kui meil oleks)