Kui eelmisest postitusest tundus, et Jaapani köök muud peale
sushi ei sisalda, saan siin vastupidist tõestada. Öeldakse suisa, et kui kuu
aega Jaapanis väljas süüa, võid iga kord erineva toidu võtta – nii mitmekesine
on sealne toidulaud!
Lisaks toidu suurepärasele maitsele, on palju rõhku pandud
ka selle serveerimisele, et kõik ilus ja läbimõeldud oleks. Paljudel
restoranidel on vaateakendel plastikust toidud, mis üllatavalt tõetruud välja
näevad. Nii oli meiesugustel turistidel hea jaapani keelt tundmata omale
meelepärane eine tellida.
Nagu eelmises postituses kirjutasin, võtsime Tokyos ka
sushikoolituse, sellest siis siin täpsemalt. Restoran, kus koolitus korraldati,
oli täiega äge Jaapani koobas! Sisenedes pidime jalatsid ära võtma ning need
väiksesse kapikesse panema. Uste kohal rippusid kardinad, vetsus käimiseks olid
spetsiaalsed wc-s käimise kotad.
|
Jalatsikapid restoranis |
Koolitus toimus armsas Jaapani stiilis ruumis, madalate
laudade taga. Kõik said selga sushimeistri kimonod ja käärisime käised üles! Riisi
me ise ei teinud (kuigi see on sushi valmistamisel kõige olulisem), küll aga
õppisime ühe koostisosaga makisid rullima ja nigirisid vorpima. Sushimeister
näitas, kuidas fileerida värsket kala ja tegi sellest igaühele nigiri.
Oli vahva nokitsemine ja tulemus oli ülimaitsev. Saime uhked
tunnistused ja sushi-pulgakommid.
|
Koolituse isuäratav tulemus |
|
Sushimeistrid koos |
Sushit sõime põhiliselt sushirongides, kus sai liikuvalt
lindilt taldrikukaupa meelepärast sushit endale haarata. Nii oli kõige odavam
ja sai maitsta huvitavaid sushisid menüüst tellimata (sest menüüdest me nagunii
midagi aru ei saanud). Proovisime sushit põnevate kalade, molluskite ja
kapsastega.
|
Molluskid sushirongis |
Meie viimane sushirongi külastus oli eriti huvitav. Igal
külastajal oli oma ekraan, kust sai meelepärast sushit tellida, mis seejärel
kiirrongiga sinuni saadeti. Nii ägeeeee! Ossu maitses seal koguni juustuburgeri
sushit ning ma lasin endale sushi-sõõriku teha (sõõrikukujulisel riisil
erinevad värvilised toored kalad). Mmmmm :P
|
Sushisõõrik!!! Selliselt ekraanilt sai sushit tellida ^^ |
|
Kuldmuna alla kugistatud sushi kogusest väike ettekujutus ^^ |
Tokyo ja Kyoto turgudel kasutasime näksimise võimalust ning
proovisime huvitavaid Jaapani snäkke: Jaapani omlett, kammkarbi ja angerja yakitori’d, sidruni-pipra kalmaar...
|
Vasakpoolne kammkarbiga ja parempoolne angerjaga |
|
Jaapani omlett |
|
Sidruni-pipra kaheksajala näks |
Rongis mekkisime traditsioonilist Jaapani lõunasööki bento’t, mis on riisi, erinevate
köögiviljade ja liha/kala segu Kõik on kenasti karpi sätitud ning tegemist on
väga toitainerikka ning kõhtu täitva einega.
Eelnevas postituses mainisin, et Osaka on toiduparadiis.
Õhtuse paaritunnise külastuskäiguga õnnestus meil saada päris mitu
toiduelamust. Leidsime täiesti juhuslikult traditsioonilist Osaka toitu pakkuva
restorani, kust ostsime kaasa okonomiyaki
(Jaapani stiilis kapsapannkoogi) ja takoyaki
(fritüüritud kaheksajala-pallid). Ei näe pildi pealt küll väga ilus välja see
kraam, aga maitses niiiiiiiiii hästi!
Magustoiduks võtsime ühest putkast taiyaki – kalakujulise
pannkoogi oapasta täidisega. Viis keele alla!
Koduteel avastasime rongijaama supermarketist sushiparadiisi
– lademetes valmistehtud sushit! Nägi nii hea välja (mitte nagu Selveri või
Maxima kuivanud kraam) ja me hullusime – ladusime terve korvi sushit ja
vetikasalatit täis! Kodus mugistama hakates avastasime, et poesushi võib olla
imemaitsev – supermarketi sushi täiesti keskmise restorani kvaliteediga,
uskumatu :D #ainultjaapanis
Kyotos põikasime läbi traditsioonilisest teemajast.
Jaapanlased armastavad oma rohelist teed. Tasuta tee käib iga
restoranikülastuse juurde (isegi sushirongis). Teemajades serveeritakse teed
alati koos Jaapani stiilis maiustusega – saab valida kas kõva küpsisemoodi
maiuse või pehme minikoogi vahel. Iga teesorti serveeritakse erinevalt. Ossu
tellis sencha, mis maitses väga
mõrult, aga millel oli väga huvitav serveerimisprotseduur: kõigepealt tuli
valada kuum vesi tassi, seejärel kallata see ümber teise tassi (iga
ümbervalamisega jahtub vesi 20 kraadi), siis teekannu, seejärel oodata 50
sekundit ja valada tassi. Minu
matcha-teega sellist tseremooniat ei olnud – tee oli varem ära vahustatud ja ta
toodi koos pehme maiusega lauda.
Jaapani maiustused on hoopis midagi muud, millega me
eurooplased harjunud oleme. Nende tekstuur, maitse ja suhkrusisaldus on täiesti
teistsugused. Magustoitude valmistamisel on palju kasutatud rohelise tee
pulbrit matcha, magusat punase oa
pastat, tarretist ja isegi riisi. Alguses tundusid need maiused mulle
kummalised, aga harjusin ruttu ära ning õppisin neid nautima.
|
anmitsu
(tarretis, oapasta, mochi riisipallid, puuviljad, vahukoor või jäätis, keedetud
magusad herned) |
|
Sakuramochi
(roosa riisipall marineeritud magusa kirsipuu lehega) |
|
matchamochi
(rohelise tee maitseline oapasta täidisega riisikook) |
|
Matcha-maitseline vahvel |
|
Rohelise tee jäätis |
|
Mont
Blanc (püreestatud kastanid segatud rohelise tee või maasikamaitselise
pulbriga, magusa kreemi ja biskviidi peal) |
Mul hakkas ainuüksi sellest toidust kirjutades kõht
korisema, loodan et teil ka :D Jaapan ootab avastamist, kallid lennupiletid on
kõike seda head toitu väärt J
Itadakimas!
|
Soba-nuudli eine |
|
Ramen |
|
Unagi don ehk angerjaroog riisi, vetikate, magusa kastme ja riivitud Jaapani omletiga |
|
Kaiseki-don |
No comments:
Post a Comment