Uued algused Austraalias (Byron Bay - Hervey Bay roadtrip)

Meie uus Austraalia-aasta algas väga uniselt ning väsinult: pärast 2,5 päevast solgutamist lennukites ja lennujaamades jõudsime kohale Adelaide'i, kust rendiautoga põrutasime 60 km kaugusel asuvasse Roseworthy'sse töö jaoks tervisekontrolli.

Tervisekontrollile eelnevalt pidas meid lennujaamas kinni Austraalia toll, kellele Ossu (jälle) kahtlane tundus. Kuuldes, et ma selle kummalise tüübiga koos ringi reisin, otsiti mindki läbi. Tollitöötajad tõmbasid kell 6 hommikul lõbusasti meie kotid laiali ja hakkasid selle sisu kommenteerima ning meid intervjueerima. Pärast põnevaid arutelusid teemadel tervislik toitumine, kinnisvara hinnad ning pagulased ja muud sellid, lasti meid õnneks vabaks :)

Külmast, tuulisest ja vihmasest Adelaide'st lendasime üles Gold Coast'i sooja, sest just seal ootas meie Toyotake... Kellega olid meil kurjad plaanid... 

Gold Coast'il Surfarite Paradiisis

Coolangatta rand Gold Coastil

Kuna töö Lõuna-Austraalias Viterra teraviljafirmas algab arvatavasti novembri algul, siis oli meil aega reisida ning reisides on teatavasti soodsam kasutada autohotelli :) Kahjuks Toyotake on sees magamiseks liiga pisike ja nõnda ostsime omale Brisbane'st Subaru Foresteri. Proovisime Toyotakest Brissis maha müüa, ent ei võtnud kohe üldse vedu, kuna Toyotakese esisild tegi väga kõrisevat häält ning tema registreering on New South Wales'i osariigis (mitte Queenslandis) tehtud.

Pärast paaripäevast Brisbane's kükitamist ja hirmu tuleviku ees (et peame reisima kahe autoga), otsustasime sõita veidi alla poole NSW-s asuvasse Byron Bay'sse, mis pidi olema vahva hipi- ja surfilinnake.

Brisbane'i sisalikupoiss

Byron Bay's võttis müük algul rohkem vedu - suisa kolm inimest oli autost huvitatud. Esimesena ilmus kohale vahva punutud habemega hipi. Päris hipi - palju reisinud, itsitas kõige peale ning oli Amsterdamist vaimustuses. Pärast mõningaid linnaeksursioone autoga Byron Bay's otsustas hipi just selle kõriseva hääle pärast autot mitte osta..

Masendunult kõmpisime mere äärde sushit pugima ja arvasime, et sellest autost ei saa me küll kunagi lahti... Järsku nägime aga ookeanis vaalu ringi sulpsatamas, tuju läks koheselt paremaks ja justkui läbi ime helises telefon. 

Helistajaks oli see sama hipi, kes vahepeal autospetsidest hipi-sõbrad linna pealt üles leidis ja meie Toyotakest vaatama kutsus. Ja nad olid lihtsalt nii ägedad inimesed! Väga asjalikud auto kallal ja kui sõitma läksime, siis sai itsitada nii, et kõhulihased krampis. Lisaks andsid nad meile häid soovitusi Queenslandi roadtrip'iks.

Hipi ostsiski auto ära, mis andis lõpuks meile vabad käed reisimiseks :)

Hetk enne vaalade nägemist

Järgmisel päeval kimasimegi hipi poolt soovitatud linnakesse sisemaale. Tegemist oli hipiurka Nimbiniga. Väga teistsugune koht võrreldes ülejäänud Austraaliaga - kõikjal olid pilves ja erinevates vanustes hipid, kanepihais, kaardimoorid ning suvaliselt jauravad tänavamuusikud. Omamoodi äge koht.

Kaardimoori kontor

Ühest suvalisest bussikast mööda jalutades küsis meilt üks Kunksmoori välimusega vanem tädike, kas me tema kanepikooke soovime: "Wanna brownie? Butterflieeeeees"

Et te teaks, siis me jätsime vahele :D

Taimemüük tänaval

Viimasel Byron Bay päeval otsustasime rühkida sealse kuulsaima vaatamisväärsuse - Austraalia idapoolseima tuletorni - juurde. Saime päris korraliku ringi tehtud ning Austraalia idatipus känguru, vaalu ja delfiinegi vaadelda.

Õhtul võtsime vabalt ja lösutasime rannas, lahendades mõistatusi, lugedes ning päikseloojangut imetledes. Seda kõike saatsid meie ümber koperdavad ja kaagutavad metsikud kanad :)

Leia pildilt liivas tuhviv must kana^^

Kuigi me ei teadnud, millal uuesti Roseworthy'sse tööasjus minema peame, otsustasime alustada sõitu põhja poole.

Järgnevaks peatuseks oli Glass House Mountains'i rahvuspark, mille esimene mägi üllatas meid väga oma järskude nõlvadega. Hingetuna jõudsime õnneks ka tippu, mis asus kõigest 300m kõrgusel :D

Noosa rahvuspark ookeani ääres oli samuti väga vahva. Saime kõvasti jalgu sirutada, kauneid vaateid ja ookeanis sulpsatavaid vaalasid vahtida:

Kuldmuna äärel

Käisime ka sellises huvitavas rannas, kus olid mitmevärvilised liivad - Rainbow Beach:

Hervey Bay's leidsime ideaalse lohesurfi ranna: madala vee, liivase põhja ja mõnusa meretuulega beach, mida kasutas ainult üks surfar.

Müttasime mööda randa, maiustasime maasikatega ning jalutasime päikseloojangul pikale muulile:

Vahepeal saime infot, et meie treening Roseworthy's algab viie päeva pärast ning jätsime neli päeva sõiduks 2400km lõunasse. 

Viimase päeva hommikul lösutasime Hervey Bay lähedal Woodgate'i rannas.

Vaatega hommikusöök

 Mõnus rahulik olemine kestis hetkeni, kuni üks mees mööda randa ringi käima ja kõiki hai eest hoiatama hakkas, mille varju ta vees näinud oli. See ajas kohe meid elevile ning suplejad veest välja, aga kissitasime palju tahtsime, haid (ega tema varju) ei näinudki.

Tuhanded kilomeetrid mööda sisemaad tõotasid tulla igavad, aga üllataval kombel juhtus nii mõndagi.
Pidime näiteks tulvavete pärast sõitma ekstra 400 km ringi, et jõuda Adelaide'le kuidagigi lähemale.
Samuti pidime autoga sõna otseses mõttes läbi sõitma maanteel patseerivast lehmakarjast:

Teele jäi ka linnake nimega Dalby, kus oli meie lemmiku telesarja "House Rules" võitjate maja, mis saate käigus täiesti ära renoveeriti. Loomulikult otsisime selle üles, aga toredaid vendi Luke ja Cody't seal ringi tuiamas kahjuks ei näinud:

Eelmisel pühapäeval jõudsimegi omadega Roseworthy'sse ja esmaspäeval meie herneveeretamise koolitus algaski.

Saime teada lõpuks oma ameti Viterras. Nimelt saavad meist teravilja klassifitseerijad, mis tähendab, et kui veoauto meie putka juurde jõuab, peame koormast võtma näidise, mille põhjal paneme teraviljale hinde. Selle hinde alusel määratakse koorma hind.

Ühesõnaga olemegi herne-, nisu- odra- ja rapsiveeretajad. 

Kolm päeva õppisime klassiruumis erinevaid teravilju ja nende defekte tundma ning täna käisime ka oma putkaga tutvumas. Eks siis novembri algul näeb, kui palju herneveeretamise eest makstakse ja kui mõnusa tööga tegu on :)

Järgmiseks plaaniks on auto arstile viia (hakkas teine vigisema pärast pikka sõitu) ja seejärel kurss põhja poole kuulsa rahnu Uluru poole võtta. 

Püsige siis lainel ;)

Muideks meil on ka siin väga kole ilm ja tormid :/