Toidufännide paradiis - Jaapan

Kui eelmisest postitusest tundus, et Jaapani köök muud peale sushi ei sisalda, saan siin vastupidist tõestada. Öeldakse suisa, et kui kuu aega Jaapanis väljas süüa, võid iga kord erineva toidu võtta – nii mitmekesine on sealne toidulaud!

Lisaks toidu suurepärasele maitsele, on palju rõhku pandud ka selle serveerimisele, et kõik ilus ja läbimõeldud oleks. Paljudel restoranidel on vaateakendel plastikust toidud, mis üllatavalt tõetruud välja näevad. Nii oli meiesugustel turistidel hea jaapani keelt tundmata omale meelepärane eine tellida.

Nagu eelmises postituses kirjutasin, võtsime Tokyos ka sushikoolituse, sellest siis siin täpsemalt. Restoran, kus koolitus korraldati, oli täiega äge Jaapani koobas! Sisenedes pidime jalatsid ära võtma ning need väiksesse kapikesse panema. Uste kohal rippusid kardinad, vetsus käimiseks olid spetsiaalsed wc-s käimise kotad. 

Jalatsikapid restoranis

Koolitus toimus armsas Jaapani stiilis ruumis, madalate laudade taga. Kõik said selga sushimeistri kimonod ja käärisime käised üles! Riisi me ise ei teinud (kuigi see on sushi valmistamisel kõige olulisem), küll aga õppisime ühe koostisosaga makisid rullima ja nigirisid vorpima. Sushimeister näitas, kuidas fileerida värsket kala ja tegi sellest igaühele nigiri.

Oli vahva nokitsemine ja tulemus oli ülimaitsev. Saime uhked tunnistused ja sushi-pulgakommid.

Koolituse isuäratav tulemus

Sushimeistrid koos

Sushit sõime põhiliselt sushirongides, kus sai liikuvalt lindilt taldrikukaupa meelepärast sushit endale haarata. Nii oli kõige odavam ja sai maitsta huvitavaid sushisid menüüst tellimata (sest menüüdest me nagunii midagi aru ei saanud). Proovisime sushit põnevate kalade, molluskite ja kapsastega. 

Molluskid sushirongis

Meie viimane sushirongi külastus oli eriti huvitav. Igal külastajal oli oma ekraan, kust sai meelepärast sushit tellida, mis seejärel kiirrongiga sinuni saadeti. Nii ägeeeee! Ossu maitses seal koguni juustuburgeri sushit ning ma lasin endale sushi-sõõriku teha (sõõrikukujulisel riisil erinevad värvilised toored kalad). Mmmmm :P

Sushisõõrik!!! Selliselt ekraanilt sai sushit tellida ^^

Kuldmuna alla kugistatud sushi kogusest väike ettekujutus ^^

Tokyo ja Kyoto turgudel kasutasime näksimise võimalust ning proovisime huvitavaid Jaapani snäkke: Jaapani omlett, kammkarbi ja angerja yakitori’d, sidruni-pipra kalmaar...

Vasakpoolne kammkarbiga ja parempoolne angerjaga

Jaapani omlett

Sidruni-pipra kaheksajala näks

Rongis mekkisime traditsioonilist Jaapani lõunasööki bento’t, mis on riisi, erinevate köögiviljade ja liha/kala segu Kõik on kenasti karpi sätitud ning tegemist on väga toitainerikka ning kõhtu täitva einega.

Eelnevas postituses mainisin, et Osaka on toiduparadiis. Õhtuse paaritunnise külastuskäiguga õnnestus meil saada päris mitu toiduelamust. Leidsime täiesti juhuslikult traditsioonilist Osaka toitu pakkuva restorani, kust ostsime kaasa okonomiyaki (Jaapani stiilis kapsapannkoogi) ja takoyaki (fritüüritud kaheksajala-pallid). Ei näe pildi pealt küll väga ilus välja see kraam, aga maitses niiiiiiiiii hästi!

Magustoiduks võtsime ühest putkast taiyaki – kalakujulise pannkoogi oapasta täidisega. Viis keele alla!

Koduteel avastasime rongijaama supermarketist sushiparadiisi – lademetes valmistehtud sushit! Nägi nii hea välja (mitte nagu Selveri või Maxima kuivanud kraam) ja me hullusime – ladusime terve korvi sushit ja vetikasalatit täis! Kodus mugistama hakates avastasime, et poesushi võib olla imemaitsev – supermarketi sushi täiesti keskmise restorani kvaliteediga, uskumatu :D #ainultjaapanis

Kyotos põikasime läbi traditsioonilisest teemajast. Jaapanlased armastavad oma rohelist teed. Tasuta tee käib iga restoranikülastuse juurde (isegi sushirongis). Teemajades serveeritakse teed alati koos Jaapani stiilis maiustusega – saab valida kas kõva küpsisemoodi maiuse või pehme minikoogi vahel. Iga teesorti serveeritakse erinevalt. Ossu tellis sencha, mis maitses väga mõrult, aga millel oli väga huvitav serveerimisprotseduur: kõigepealt tuli valada kuum vesi tassi, seejärel kallata see ümber teise tassi (iga ümbervalamisega jahtub vesi 20 kraadi), siis teekannu, seejärel oodata 50 sekundit ja valada tassi.  Minu matcha-teega sellist tseremooniat ei olnud – tee oli varem ära vahustatud ja ta toodi koos pehme maiusega lauda.

Jaapani maiustused on hoopis midagi muud, millega me eurooplased harjunud oleme. Nende tekstuur, maitse ja suhkrusisaldus on täiesti teistsugused. Magustoitude valmistamisel on palju kasutatud rohelise tee pulbrit matcha, magusat punase oa pastat, tarretist ja isegi riisi. Alguses tundusid need maiused mulle kummalised, aga harjusin ruttu ära ning õppisin neid nautima.

anmitsu (tarretis, oapasta, mochi riisipallid, puuviljad, vahukoor või jäätis, keedetud magusad herned)

Sakuramochi (roosa riisipall marineeritud magusa kirsipuu lehega)

matchamochi (rohelise tee maitseline oapasta täidisega riisikook)

Matcha-maitseline vahvel

Rohelise tee jäätis

Mont Blanc (püreestatud kastanid segatud rohelise tee või maasikamaitselise pulbriga, magusa kreemi ja biskviidi peal)

Mul hakkas ainuüksi sellest toidust kirjutades kõht korisema, loodan et teil ka :D Jaapan ootab avastamist, kallid lennupiletid on kõike seda head toitu väärt J

Itadakimas!

Soba-nuudli eine

Ramen

Unagi don ehk angerjaroog riisi, vetikate, magusa kastme ja riivitud Jaapani omletiga

Kaiseki-don

Kirsiõites kaunis Jaapan

Maitsev, rahvarohke, puhas, nunnu, heade süsteemidega, viisakas... Need on märksõnad, mis suurepäraselt iseloomustavad Jaapanit. Maitsvat toitu võib leida iga nurga pealt – teen Jaapani toidu kohta eraldi postitusegi, et teile huvitavaid toiduelamusi tutvustada :) 

Rahvast on Jaapanis kõvasti – ükskõik, mis suunas vaatad, näed vähemalt 200 inimest. Mehed ülikondades, naised eriti pisikesed, peenikesed ja nunnud. Lapsed on nagu aksesuaarid – loomakostüümides, kirjudes rahvariietes või viimase moe järgi riietatud. Pakse jaapanlasi on nii palju nagu piitspeenikesi austraallasi (umbes 5% rahvastikust ehk).

Lisaks sellele, et jaapanlasi nii palju ühele ruutmeetrile mahub, on nad ka väga viisakad. Üksteisega käitutakse austavalt, mitte labaselt. Klienditeeninus on suisa kuninglik – Jaapanis on tänuavaldusena kombeks peaga kerge kummardus teha. Arigato gozaimas! (suur tänu)

Niisiis... Irasshaimas! ehk tere tulemast poodi :D

Esmaspäeva lõunal jõudsime unistena Tokyosse, ent unetust ööst hoolimata tormasime kohe Ueno parki kirsiõite ilu uudistama. Okei... Enne sõime loomulikult sushit :D Leidsime vahva sushirongi, kus kõik taldrikud maksid umbes üks euro – sushi paradiis!

Kirsiõites Ueno pargis oli rahvast rohkem kui kirsse. Sellest hoolimata oli väga kaunis. Inimesed istusid ning söid kirsipuude all ehk pidasid hanami’t (piknik kirsiõite auks). 

Õhtul läks ilm jahedaks ja olime täitsa väsinud, ent teadsime et see on ainuke võimalus öiseid Tokyo kirsse uudistada. Võtsime end kokku, viisime kotid oma AirBnb’ga saadud mereäärsesse tuppa ja sõitsime pool tundi teise linna otsa Meguro kanali äärde õhtustes tuledes kirsse vaatama. Haarasime putkast hõõgveini kaasa ja jalutasime mööda kanalit, täiega jõulutunne tuli.

 

Järgmisel hommikul sättisime ennast tuurile. Kogunesime bussijaamas ja sõitsime toreda Jaapani tädiga Tsukiji kalaturule ekskursioonile. See on ajalooline koht, kus ligi 100 aastat tagasi leiutati sushi!

Turul oli ülimalt värske ja värviline kraam. Väiksed Jaapani naised piiksusid reklaamlauseid oma kaubale (me muidugi midagi reklaamist aru ei saanud :D). Pärast tuuri turul sõitsime koos Tokyo peenesse linnaosasse Ginza restorani sushikoolitusele.

Kui omatehtud sushist kõht punni sai, sõitsime metrooga Shibuya suurt rahvarohket ristmikku vahtima. Istusime sealses Starbucksis, ma võtsin kohvi ja vaatasime tänaval kooserdavaid huvitavaid inimesi. Pärast käisime kuulsas tornikujulises kaubanduskeskuses Shibuya 109, kus kümnel korrusel ühesuguseid nukuriided müüdi. Kõik poed olid täpselt Jaapani naiste stiilis! Jaapani naised on üldse väga hoolitsetud välimusega ja nunnud. 

Tavaline vaatepilt metroos^^

Niisama kirssidega selfitamas. Koerad on nii perenaise moodi :D

Shibuya ristmik

Külastasime ka kreisi Jaapani moe piirkonda Harajukut, kus surus peamiselt ostutänavalt ikka väga palju rahvast läbi. Mõned inimesed nägid eriti huvitavad välja. Ma sattusin hoogu ning ostsin panda-kostüümi pusa :D (nii soe ja mõnus teine)

Harajuku põhitänav

Õhtuks kobisime Jaapani kiirrongi shinkanseni peale ja sõitsime Kyoto lähedal asuvasse linnakesse nimega Nara. Meie ööbimiskoht (jälle AirBnb kaudu saadud) asus armsas vanalinna puumajade piirkonnas.

Meie hubane kodu neljaks ööks: 

Uue pandakostüümiga uues kodus teed joomas

Järgmisel päeval avastasime Nara linnakest, kus väiksed põdrad vabalt ringi kooserdasid. Ostsime põdratoitu ning müttasime pargis ringi, andes põtradele küpsiseid. Hiljem uudistasime mõningaid templeid ja pühakodasid. Nende seas ka hiiglaslikku 15m Buddat, kelle ninaaugu pikkus oli ainuüksi  50cm. Jaapanlaste usk on segu buddismist ja shintoismist – oluline on austada loodust ning vaime.

Kuldmuna oma põdraga jalutamas

Enne templisse minekut protsetuurid veega

Nendele tahvlitele kirjutasid inimesed oma soovid

Tegin Suure Buddhaga omad diilid^^

Õhtul pimeduse saabudes otsustasime teha tunnise rongisõidu Osakasse – toidufännide paradiisi. Vaatasime neoontulesid ja rahvamasse Dotombori kanali ääres ning maitsesime erinevaid hõrgutisi.

Dotombori neoonses hulluses

Järgmise päeva hommikul põrutasime Kyotosse, kus alustasime oma matka Jaapani aia ja bambusmetsa külastusega. Ka seal oli rahvast nagu murdu. Sellest hoolimata oli väga ilus paik :)

Arashiama bambusmets

Jaapani numpsik

Pärast kooserdasime Kyoto kesklinnas, külastasime Nishiki turgu ja ägedat teemaja. Muuhulgas nägime vilksamisi geishat oma tööpostil, uudistasime õhtuvalguses kirsse kanali ääres ning peatusime kohalikus baaris sake (Jaapani viin) maitsmiseks.

Kohalik neiu teemaja ees poseerimas

Geishaaaaa^^ (sorri, et udune pilt, aga hoo pealt tegin :D )

Teisel Kyoto päeval võtsime ette „Filosoofide raja“ jalutuskäigu kanaliäärsete kirsside imetlemiseks, külastasime Shinto-templeid. Õhtul tuli meil suur sushi isu ja põrutasime selleks taas Osakasse, mis on sushirongide päritolukohaks. Seekord ei jõudnud me rongijaamastki väljuda – leidsime sealsest kaubanduskeskusest uhke sushirongi.

Nii kaunid rahvariided!

Neiud shinto templi ees

Kaunis noorpaar

Fotosessiooon

Laupäeval põgenesime linnamöllust kiirrongi shinkansen’iga teise Jaapani otsa Hakone-nimelisse linnakesse vanni. Jaapanis on kõva kuumaveealikates onsen’ides vedelemise kultuur. Need on tervendavate mineraalidega ja väga mõnusad. Nagu Eesti saunas, on ka Jaapani vannis kombeks käia paljalt (meestele ja naistele on eraldi vannid). Enne vanni sisenemist peab end kümme korda pangega üle kallama (ise väikse pingikese peal istudes) ja seebiga küürima, et teistega koos vannis lösutamiseks puhas olla. Hakones võtsime tunniks ajaks privaatse ilma seinata onsen’i, vaatega metsale. Nii mõnus!

Privaatspaa^^

Kuldmuna nagu samurai :D

Kohustuslikud protseduurid enne vanni

Kuna praegu on Jaapanis kirsiõite tõttu turistide hordid, oli väga raske normaalse hinnaga ööbimiskohta leida. Pidime viimaseks ööks võtma ryokan’i – Jaapani stiilis hotellisviidi onsen’iga. Ryokan on nagu spaa – ülim lõõgastus. Lösutad hommikumantlis oma sviidis, liigutad ennast vanni minekuks või söömiseks (kallimates ryokan’ites serveeritakse mitmekäiguline eine hotellituppa). Meie ryokan’is toitlustust polnud, selle asemel ostsime supermarketist sushit ja magustoidu, katsime oma madala laua ja jõime kõrvale rohelist teed. Enne õhtusööki jalutasime linnakeses, mis oli väga nunnusti mägede ja mere vahel (meenutas nagu mõnda Itaalia väikelinna). Tagasi hotelli jõudes läksime ligunema onseni, seejärel tegime oma pühaõhtusöömaaja ja lösutasime niisama. Mõnus rahunemine pärast mitmepäevast linnahullust!

Rand nagu Uus-Meremaal^^

Meie ryokan-sviit

Kanaliäärne õhtune jalutuskäik

Kuldmuna hotelli marssimas

Viimase Jaapani päeva hommikul einestasime kohvikus, sõitsime rongiga Tokyosse ja avastasime sealt koleda vihmase ilma. Kuna Tokyos võtab ühest kohast liikumine päris kaua aega (rahvamasside tõttu), midagi muud peale söömise me seal teha ei jõudnudki. Otsisime üles ühe vahva sushirongi, kus tellimise peale toit kohale sõidutati. Ootasime päris pikalt järjekorras ja kui kohad saime, sõime end sushist segi :D

Hommikusöök kohvikus: Ossul traditsiooniline Jaapani hommikusöök, mul "tervislik" saia ja suhkrurikas :D

Kuna meie Jaapani reisi oluliseks osaks oli toit, teen järgmise postituse pühendusega Jaapani köögile.

Minu lemmikriikide topis hüppas Jaapan küll ilusti Itaaliaga ühele pulgale (jagades 1.-2. kohta :D ). Nii väga meeldis mulle Jaapani kultuur – kuidas kõik nii hästi toimib, mida maitsvat nad seal söövad, kui ägedad jaapanlased välja näevad ja kui lahedat keelt nad räägivad. Järgmine eesmärk iseendale: õpi ära Jaapani keel! Ma tahan sinna kindlalt tagasi minna ja Jaapani keele oskus tuleks VÄGA suureks kasuks (inglise keelt kasutatakse seal minimaalselt) :)

Järgnevalt meenutused Jaapani maitsetest...