Sõrmuste emand Uus-Meremaal

Arvestades meie viimase aja uudiseid, siis päris sobilik pealkiri, või mis? :D

Kihlumise tähistamiseks võtsime ette nädalase retke Sõrmuste Isanda maale - Uus Meremaale. Seekord oli üheks peaosaliseks Sõrmuste Emand :D

Startisime Griffithist juba reedel pärast tööd. Sydney'sse jõudsime laupäeva lõunal. Pakkisime asjad, jätsime auto lennujaama lähedal asuvasse parklasse ja läksime lennujaama valmis juba kolm tundi enne lendu. Igaks juhuks. Sest...
Ossul on arvatavasti mingid kuritegelikud kavatsused, ta veab narkot või tegeleb terrorismiga.. Või jumal teab millega, sest iga kord otsitakse ta lennujaamas läbi :D
Ja kuna ma talle alati kahtlaselt vehkima hakkan, et mis toimub, võetakse mind ka nendesse lennujaama VIP-ruumidesse. Nii ka see kord...
Viimati septembris Melbourne lennujaamas pidime vaat et kihluma. Õnneks tollitädi sõrmust Ossu seljakoti vihmakatte seest ei leidnud ja saime kihluda mõned kuud hiljem palju kaunimas kohas :D

See selleks.. nüüd siis reisist:
Jõudsime kohale mingi eriliselt hea tuulega - ainult 2h 20 min pikkuse lennuga. Maandusime täitsa öösel pool üks. Tormasime näljastena lennujaamast mäkki ja seejärel hotelli põõnama.
Hommikul võtsime autorendist Toyotsiku ning ostsime suure magamiskoti, et ööbimiste pealt säästa autos magades. Meie jaoks pole vahel mugavus kuigi tähtis :D

Ossu meie tutika Corollaga

 Põrutasime idakaldal asuvast pealinnast Christchurch'ist läänekaldale Lõuna Alpe vaatama. Nii kui mägedeni jõudsime, vajusid lõuad maani..  See loodus on lihtsalt hämmastav! Tegime mitu peatust pildistamiseks (mõni ime, miks Uus-Meremaa marsruudid nii kaua aega võtavad). Lõunaks pugisime pirukat koos kuuma teega ühes mägikülakese kohvikus ja seejärel võtsime ette väikse matka ühe pika kose juurde.

Isegi sellised "madalad" künkad lõid pahviks^^

Pirukakohvikus

Õhtuks jõudsime läänekaldale Hokitika nimelisse linnakesse, jalutasime tumehalli liivaga rannas, vaatlesime ookeaniäärset päikseloojangut soojast autost ja sõime fish and chips'e. Ööbimiskohaks oli üks kena järveäärne telkimisplats, kuhu tee viis läbi maagilise vihmametsa.



2.päev:
Hommikukohviks leidsime huvitava kodukohviku, kus üks härra oma aeda lauad-toolid asetanud oli ja koduses õhkkonnas külalisele kohvi ning värskeid pirukaid pakkus. Vahva! Ilm oli ilus ja soe, kauaks me istuma ei jäänud - ootamas olid liustikud ning mäed.
Mägedesse jõudes tõmbas ilm tuulisemaks, jahedamaks ning vihmasemaks. Huvitav oli uudistada, kuidas pilved mägede tippudest madalamal olid!

Teeäärsed kosed

Ostsime liustike jalamil paiknevast linnakesest omale uued tuusad veekindlad jopid ja matk liustike juurde võis alata. Vaatamata tuuleke ning näkku pritsivale vihmale oli tore retk! Tänu globaalsele kliimasoojenemisele sulavad liustikud päris kiirelt, nii et viimane hetk neid uudistama minna ;)

Liustiku-vaade läbi vihmametsa

Lähemale kahjuks ei saanud koperdama minna

Uued uhked kiividega kindad ja joped - nagu kaksikud :D

Pärastlõunal tegime veel paar kaunist matkarada võimsate koskede ja selgete mägijõgede juurde.

Selle nimi olevat Sinine Auk...

Ööbisime taaskord looduskaunis kohas alpijärve juures, taustaks lumised mäetipud ning külma tuule puhang.

Ööbimiskoha beach

3.päev:
Jätkasime taaskord oma roadtrip''i hämmastavate vaadetega. Uus-Meremaa on täielik muinasjutumaa!
Hommikust sõime väikses Alberit Town'is vaatega piltilusale Hawea järvele.



Seejärel tegime jalutuskäigu Wanaka linnas ja suundusime edasi Mt Aspiring rahvusparki. Tee sinna oli juba omaette elamus uhkete mägede, ojakeste, koskede ning lambakarjadega. Kuna kohale jõudes oli tuul megaaaahull, siis pikka jalutuskäiku me seal teha ei jõudnudki. Hirmsa rippsilla peal käisime ära.

Kuldmuna võitlemas tuulega^^

Pärastlõunaks olime tagasi Wanakas ja kostitasime ennast Jaapani toitudega :)

Lake Wanaka ja kajakatibud

Õhtuks jõudsime Maailma Seikluste Pealinna Queenstowni, mille lähedal järvekese ääres lammaste ja hobuste seltsis ööbisime ning ühtlasi järgmise päeva hullusteks valmistusime.


4.päev:
Hommikul pandi Queenstownis meiesugused segased bussile ja viidi Kawarau Bridge'le legendaarset benji-hüpet tegema.
Kõrvalt vaadates see nii hirmus ei tundunudki kui nt piltidelt ning videotelt. Tekkis kärsitus ning tahtmine ise see juba ära teha!
Isegi siis, kui suurt köit jalgade ja rakmete külge kinni seoti, polnud veel mingit hirmu. Pigem suur elevus. Piss tahtis püksi tulla alles siis kui kinniseotud jalgadega plangu poole sibama pidi :D
Kui instruktori-poiss küsis, et kas ma olen valmis, vastasin "ei". Pigistasin siiski silmad kinni ja kallutasin end vaikselt alla. Koleeeee... äge! Püksid jäid õnneks kuivaks ning mind püüti jõe peal kinni pehmesse kummipaati. Jess, ma olen elus ja terve!Adrenaliinist peksleva südamega tekkis kohe tahtmine uuele ringile minna.
Ossu filmis oma hüppe Gopro-ga üles, tema emotsioone saate varsti videolt näha :)

43 meetrit. Sealt sillalt me siis alla prantsatasimegi^^

Nagu ekstreemsustest veel vähe oleks, ootas meid järgmisena rafting. Ehk siis hirmsate jõekärestike peal oma elu nimel võitlemine :D
Kartsin seda katsumust nagu tuld, et lähme kummipaadiga ümber, kukume kuskile kivide otsa oimetuks, minestame ja jääme paadi alla kinni..
Haha, polnud hullu midagi :D
Instruktorid olid väga lõbusad (üks neist ehtne Maoori- ta oli nagu filmist :D), enamuse ajast kuigutasime mööda jõge ja kärestikud olid tegelikult väga põnevad.

Õhtul premeerisime end Queenstowni kuulsa Fergburgeriga. Rahvast oli seal kõvasti, aga burksid olid tõesti-tõesti ülimaitsvad :)

Lambaburger

Magustoiduks saime tee äärsest müügiputkast kirsse ulmelise hinnaga 10$ kilo (tavaliselt poole kallim...) ja pidime lihtsalt võimalust ära kasutama. Kirsid on ju meie lemmikud :)



5.päev:
Järgmisel päeval uudistasime Okeaania suurimat mäge Mt Cooki ja lihtsalt pidime pimedaks jääma Lake Pukaki ilu ees.

Rõõmsad kured

Järgnes Lake Tekapo linnakese külastus ja mitmetunnine ligunemine sealses spaas.

Lake Tekapo ja kuulus kohalik kirik, kus alatari asemel on suur aken kauni vaatega järvele

Õhtuks jõudsime tagasi Christchurchi sushit mugistama.

6.päev:
Reede hommikut alustasime seekord veiniga - külastasime Pegasus Bay väga fancy't
veinimõisa, aga sealsed veinid polnud suurem asi. Lõuna-Austraalia Barossa Valley wines are the best ;)

Veinimõis ise nägi väga uhke välja

Järgmiseks sihtpunktiks oli päikseline Kaikoura linnake idakaldal. Tee sinna kulges üle mägede ning meid tervitasid lambad, laamad ning Ülar (kes Sõrmuste Isanda paroodiatega tuttav on - meeledetuletuseks siin on link).

Ehtne Ülar!

Kaikouras ootas meid 18-kraadine Lõunasaare suvi. Müttasime tuulises rannas, sõime fish and chips'e ja uudistasime rannal tukkuvat hüljest!






Ööbimiskoha poole sõites saime näha ka maavärina jäänuseid. Arvestades kõike seda kiviklibu ja sissevarisenud rongitunneleid, oli tegemist päris korraliku maavärinaga.

Peaks mainima, et päris hirmus oli läbi selle tunneli sõita

Ühel vaateplatvormil rääkis kohalik mees, et vihma pole Kaikoura juba kaks aastat saanud, küll aga toimub seal pidevalt maavärinaid. 2-4 magnituudi pidi olema tavaline :D

Viimasel Uus-Meremaa päeval kasisime ära oma rendiauto ja viisime ta tagasi koju. Viimased Uus-Meremaa dollarid lõime laiaks Mäkis pärast mida lõõgastusime ning läksime vara magama hotellis.

Tagasitee kulges ootuspäraselt. Austraaliasse sisenedes otsiti meid jälle läbi. Õnneks keegi mu suveniir-merekarpe (mida ma igalt poolt korjan) ei avastanud. Kõrvallaua Aasia poistel nii hästi ei läinud - nende kohvritest leiti suurtes hunnikutes salasigarette.. kõlab nagu pikaaegne vanglakaristus.

Aga selline lühike reisike meil oligi. Nägime väga väikest osa sellest ilusast riigist ja tahaksime kindlasti kunagi suuremale ringreisile minna.. Uus-Meremaa pole just odavate hindadega maa. Kuna elame Austraalias, olid vähemalt lennupiletid soodsad. Kui rikkaks saame, siis reisime sinna jälle :D

Nüüd oleme tagasi Griffithis, Casellas ja uues kodus. Elame end vaikselt sisse, käime tööl ja ma proovin end kooliga järgi tõmmata (alla poole ajast veel jäänud....)
Järgmises postituses näitan teile meie uut kodu ning lobisen tööteemadel.

Tsauki :)