Singapur on üldiselt tuntud kui suurlinnana, kus rahvast on nagu murdu ja pilvelõhkujad üksteise otsas. Nii ongi, aga sinna vahele on surutud kõvasti looduskaitsealasid, parke, rohelust ja loomaaedu. Pisike, aga kompaktne riik - ära mahuvad nii majad, inimesed, loomad ning eksootilised taimed.
Oma reisi teisel päeval otsustasime sukelduda täielikult loodusesse ja sõita 10 min paadiga väiksele saarekesele Pulau Ubin, kus pidavat elu ikka samamoodi veerema nagu 50 aastat tagasi. Tõsi küll, turiste on seal märksa rohkem kui vanasti.
Paadilt maha tulles kõmpisime koheselt rattalaenutusse, kust laenutasime viieks tunniks toredad punased suksud, millega saart avastama asusime.
Minu ainuke unistus - näha sõbralikke metsseapõrsaid tee peal kakerdamas - sai mitmekordselt täidetud. Nägime sel päeval puude otsas turnivaid ahve, jõe ääres peesitavaid kilpkonnasid, hiidsisalikku ja neid vahvaid metssigu. Ühesõnaga päev läks korda!
 |
| Budistlik tempel kilpkonnajõe ääres |
Sõitsime rattaga ja järsku oli ahvike keset teed! Kõlas sahistamine põõsas - ohhoo, metssead ka!
Mõnus merepealne jalutusrada:
... mille pealt nägime tegutsemas hiidsisalikku! See sell oli vähemalt kahemeetrine:
 |
| Kui hästi vaatate, näete ka kala tema hambus, kelle ta hiljem põõsasse lohistas |
Ühes rattaparklas oli sigu lausa hulgim - tuhnisid ninapidi jalgratastele jäetud kottides ja sibasid rõõmsalt ringi:
Järgmisel hommikul otsustasime vallutada Singapuri kõrgeima mäe - 163m küngas Bukit Timah'is. Tee oli vahepeal ülijärsk, mis tekitas seinal kõndimise tunde. Vaade tipust polnud neid kannatusi sugugi väärt, kuna see nö tipp oli täiesti põõsastes ja seal polnudki mingit põnevat vaateplatvormi:
 |
| Ossu rühkimas |
 |
| Räigelt hea, kui keegi Su eest kõik kirbud ise ära kougib^^ |
Minusuguse ahvifänni meeleheaks oli see loomaed paras ahvide eri. Seal ronis vabalt ringi ligi 20 liiki ahve. Juba loomaaia sissekäigu juures tervitas meid selline tore tegelane:
Tapiir oli samuti päris mõnus loom:
Meie suureks lemmikuks osutus see vahva loom, keda hüütakse "veealuseks baleriiniks" tema graatsilise kõnnaku tõttu - ujuda need sellid ei oska, nad lihtsalt liuglevad mööda põhja varvastega hoogu andes.
Kõigil omad toimetused:
"Käime katuseid mööda":
Mõnus ahvielu:
Nägin esimest korda neid Triibusid!!
Ja kaelkirjakut:
 |
| Õnnelikud Kuldmunad kaelkirjakuga^^ |
"Eeem, JAAAAA"
Teine nunnu näoga, aga kõiki ja kõike õgiv komodo draakon - kõige suurem sisalikuline:
Hiigelkilpkonn, kes suure tõenäosusega elab kauem, kui Su lapselapsed :D
Jõesafari osakonnas elasid teiste seas ka kaks vahvat pandakaru: Kai Kai ja Jia Jia. Üks pandake oli väga tagasihoidlik ning puges kohemaid peitu, kui ma suure lauluga teda uudistama tulin (panda nägemise eufooriast unustasin ära vaikse olemise). Teine panda ei lasknud ennast segada ja põõnas hambad laiali nagu Miška. Võiks öelda, et see vahva bambuse-vitsutaja oli mu reisi (või vähemalt loomaaia) tipphetk :)
Mängupandasid kallistamas:
Ja Ossu sinna Singapuri krokodilli hambusse jäigi.... :(
Kokkuvõtvalt võin öelda, et Singapur oli üle ootuste tore. Nii korras, puhas ja ülihästi toimiv riik! Toiduvalik oli mitmekesine ning väga väga maitsev.
Vastupidiselt levinud eelarvamustele pole Singapuris reisimine sugugi kallis, kui seal proovida elada nagu kohalik: ööbida kesklinnast eemal, süüa hawker center'is, põgeneda looduse eksootikasse ning šopata Orchard Road'i asemel Chinatown'is.
Läbi Singapuri lähevad soodsalt päris mitmed Euroopa-Austraalia lennumarsruudid, nii et soovitan Kängurumaale lendavatel kaasmaalastel sealt kas või paariks päevaks läbi hüpata (kui see nagunii teele jääb). Hea koht ajavahega kohanemiseks, maitsvate toitude nautimiseks ning eksootilise elu uudistamiseks.
Nüüd oleme omadega juba Eestis, kus plaanime patareisid laadida paar nädalat, et seejärel tagasi Aussi seiklema minna.
Aga enne seda on nii mõnedki põnevad seiklused plaanis ;)
No comments:
Post a Comment