Hakkabki see ilmatuma pikana tundudnud puuvillahooaeg lõpuks läbi saama. Kuuldavasti jagub ginnimist vajavat puuvilla veel mõneks üksikuks päevaks.
Veedame praegu viimast nädalavahetust oma mõnusas korteris, kust umbes nädala pärast välja kolima peame. Järgmiseks keeramegi rooli Gold Coasti suunas ja 10. augustil maandume juba Singapuris.
Siinses postituses meenutangi möödunuid nädalavahetusi: mida huvitavat 72h/nädalas töötamise kõrvalt korda oleme saatnud?
Väga udune päikeseloojang meie gin'ist (kahjuks sees tehtud pilte veel avaldada ei tohi, peate leppima sellega ;) |
Igal nädalavahetusel lösutasime, passisime teleka ees, Ossu vaatas filme, ma tegin trenni, käisime linnas toitu varumas ning jalutasime Boggabri peamisesse kohvikusse pirukale!
Austraalias on matkamine väga mugavaks tehtud - rajad asfalteeritud, iga natukese aja tagant on pingid ja loodust tutvustavad sildikesed.
Ossu on nüüd Aussi-pirukate suurim fänn |
Jõudsime käia ka siinse suurima mäe - Mt Kaputar - otsas, kust avaneb vaade tervelt 1/8 New South Wales'i osariigile. Lootsime kohapeal teha väikse matka, mille lõpupingutuseks oleks olnud mäe tipu vallutamine, ent enne kui aru saime, olime juba omadega mäe otsas. Parklas tervitasid meid kolm kängurupoissi, kes ühe vanapaari piknikult parimaid palasid noolisid.
Üks suurem känks meiega poseerimas |
Traditsiooniline matkarada:
Oleme tegelikult päris suured spa-kunnid ja vedelejad ning meie õnneks on siinkandis päris palju kuumaveeallikaid.
Ühel nädalavahetusel käisime Morees väga peenes spaas saunas ja looduslikult kuuma vee basseinis mõnulemas...
... Ja eile külastasime täiesti tasuta ühte õues paiknevat kuumaveeallikat Burren Junction'is:
(See nii moodne polnud kui Morees, küll aga väga mõnus;) |
Kuldmuna uudistamas |
Ahjaa, tahtsin teile rääkida ka oma seiklustest kärnkonnaga! (kiire teemavahetus hahaaa)
Hooaja alguses, kui just korterisse sisse kolinud olime, nägin ühte tekki raputades justkui konna vilksamas. Sattusin paanikasse ja palusin Ossu appi suurele operatsioonile "Leia kärnkonn või ma kolin välja". Tuhnisime, mis me tuhnisime, aga keda polnud, oli konnapoiss!
Siiski ei pakkinud ma oma kodinaid veel kokku, lootuses, et äkki polnudki tegemist konna, vaid hoopis minu luuludega...
Mõned päevad tagasi õhtul töölt koju jõudes istus see tegelinski tähtsalt meie jalatsite juures ja tegi näo, nagu oleks ta meil juba mitu kuud elanud. Nojah...Vist elaski...
Uudistest veel niipalju, et saime maksutagastuse ning teise aasta viisad tehtud. Hetkel kandideerime teravilja, aga konkreetset vastust pole veel saanud. Vaja on veel ära osta tagasilennu piletid ning otsida autole parkimiskoht Gold Coastil.
Singapur on ootamas ja varsti juba kohtume teiegagi, armsad sõbrad ja sugulased :)