Sunday, April 17, 2016

Uus kodu koos uue tööga

Nagu eelmises postituses mainisin saime omale lõpuks puuvilla töö!! 
Canberras tervisekontrollis puhumis-, nägemis-, kuulmistestid tehtud, asusime Griffithis asju kokku pakkima ja müüma. Auto oli lihtsalt asjadest pungil, vedas, et ise ära mahtusime. Haarasime pühapäeval kaasa viimase Ali Baba kebabi ja 700 km teekond võis alata :)

Esimesed kaks ööd saime elada Kelli ja Martini juures, kellele oleme väga tänulikud!
Oma koju (mis muide asub vastasmajas) kolisime sisse teisipäeval ja nüüdseks on lõpuks kõik kodinad ära sätitud ja koristatud. Nii mõnus kodu on!
Tavaline tagasihoidlik backpacker'ite urgas :D







Selline moodne elamine ongi. Maja on ka võrdlemisi tuttuus- ehitati eelmisel aastal.

Aga nüüd tööst. Esmaspäeval vedasime end gin'i kella kaheksaks hommikul. Esimesed kuus tundi veetsime induction'il põhiliselt turvalisusest kuulates (nagu Casellaski), tooli õige tehikaga tassides ning tolmumaski paigaldades. Pärast sissejuhatust asusime kohe tööle.

Mina töötan books and bags'i osakonnas, kus meie ülesandeks on kokkupressitud puuvillajurakate (bale) koti sisse pakkimine. Töö on väga lihtne ja üksluine, kuigi minutis tuleb keskmiselt üks bale. Pakkimine, siltide kinnitamine /skännimine ja koti kinni klammerdamine võtab kuskil pool minutit, mis tähendab, et ülejäänud aja saab niisama istuda, raamatut lugeda, niisama elu üle mõtiskleda või suurest lahtisest aknast puuvillamooduleid päikseloojangus imetleda. Vahepeal lähevad masinad mõneks ajaks kinni, sest kusagil on mingi jama.. Siis on bale'i tüdrukutel hea passida. Üks õhtu tegime isegi trenni :D

Jama on näiteks siis, kui Ossu, kes moonbuggy peal töötab, puuvillamooduli ära lõhub. Ossu sõidabki oma suure masinga ringi ja korjab puuvillamoodulid peale. Tavaliselt kestavad ta ringid umbes pool tundi, millele järgneb kolmveerand tundi passimist, kui ta kuulab raadiost Austraalia rokki ja põnevaid jutusaateid.
Eile arvutas Ossu meie palgad ka välja. Temal on nädalas umbes 50 doltsi kõrgem palk, kuna töötab masinaga. Töö toimub ööpäevaringselt 12h vahetustes. Meie vahetus kestab hommikul seitsmest õhtul seitsmeni. Töögraafik on 6 tööl, 2 vaba. Ehk igal nädalal vabad päevad liiguvad. Esimesed kaheksa tundi saame keskmiselt (Ossu natuke rohkem kui ma) 22$ tunnis, järgmised kaks tundi 26,7$ ning kaks viimast 35,7$. Nädalavahetustel on ligikaudu poole suurem tunnitasu. Päris kena :)

Täna oli esimene vaba päev. Homme on mul veel üks. Ossu kutsuti ootamatult tööle, kuna pole veel kõiki inimesi leitud. Ma saan siis kodus toimetada, 37km kaugusel linnas toidu järel käia, mugavaid tööriideid ja hantleid osta, korteri üüri- ning elektrilepingu ära teha. Samuti peaks nii palju kui võimalik valmistama töönädalaks ette toitu, kuna töölt koju jõudes oleme parajad sussid ega viitsi väga midagi peale niisama vedelemise teha :D

Tähistamaks esimest vaba päeva ja uut kodu, tegin sellise mõnusa lõunasöögi: mereannid oanuudlitega valge veini kastmes + kõrvale rüüpamiseks veel veini (Casellas töötamise tagajärjed:)


Selline väike ülevaade meie toimetamistest. Nüüd pean küll lõpetama, kuna kohe hakkab mu lemmikseriaali My Kitchen Rules väga põnev osa :D

Olge mõnusad!

Wednesday, April 6, 2016

Mis värk meil selle tööga on?

Mõned teist on ehk juba kuulnud, et 1. aprill oli meie viimaseks tööpäevaks Casellas. Saime seal töötada täpselt kaks kuud. Nagu kahtlustasime, oli tõesti tegemist siiani parima Austraalia töökohaga üldse! Üldiselt saime töötada 8h päevas viis päeva nädalas, vahel ka 12h ületunnivahetusi ja seda kõike väga hea palga eest. Kindlasti oleme järgmisel aastal taas platsis!

Viimane Casella-päev möödus enamjaolt niisama passides, vahepeal veini maitsedes (viimase tööpäeva traditsioon ;) ja lõppes ta hoopis paraja sõnnikuviskaja tööga. Nimelt oli kitsas S-farmis plahvatanud üks red ferment'i voolik, jättes maha rammusa meetrikõrguse punase viinamarja kestade lögase hunniku, mida Kuldmunad kühveldama saadeti.
Ütleme nii, et väga puhas töö see just ei olnud. Täpselt õigel päeval, kui meie supervisor pärast tööd endaga pubisse kutsus. Õnneks saime omale õhtu lõpuks Vintage 2016 kirjaga tutikad särgid, mis aitasid meie kakast välimust veidi pubisõbralikumaks tuunida :)

Lisaks särgile saime kumbki vabalt valitud kasti alkoholi. Ossu võttis kasti ingveri-rohelise tee siidri ja ma Moscato (parim Yellow Tail vein muideks, mõnus magus). Varasemalt oli supervisor meile jaganud neli pudelit Semillon Sauvignon Blanc'i ja ühe täiesti suvalise tööpäeva lõpus anti meie ka kaks sixpack'i õltsi. Nii see alkohol kogunes...


Kuna ostsime omale uue rallika, siis pidime kalli Supsiku maha müüma, sest kahe autoga pole väga soodne reisida, ilmselgelt. Ühel vaiksel õhtupoolikul paar päeva tagasi panime Gumtree'sse korraliku automüügi kuulutuse ning, oh üllatust, kirjutas juba kahe minuti pärast esimene huviline ja seejärel ka teine. Esimene oli valmis juba samal õhtul kell 21:30 autot vaatama tulema. Davai.
Pool kümme ronis ühest autost välja suisa viis indoneesialast (või olid nad hoopis malaisialased?), kes kõik meie Supsiku ümber sebima hakkasid. Isegi proovisõitu ei soovitud. Otsiti hoopis sularahapakk välja ja kaubeldi omale 120$ allahindlust. Olime nõus- müüsime auto maha 1080$, mis oli väga hea tulemus (kuna ostsime 1400$). Väiksed asiaadid (väga pikkade nimedega muide) olid sõbralikud ja päris asjalikud - tundub, et meie Supsik sai headesse kätesse. Nägime neid paar päeva hiljem autoga poes. Lehvitasid juba kaugelt ja teavitasid uhkelt, et regasid auto enda nimele ning on sellega väga rahul :)

Meie paljunäinud Supsik
Töörindel oli vahepeal päris nukker olukord. Meie suur unistus oli pärast Casellat saada puuvillatehasesse. Ettevalmistunult hakkasime juba jaanuari lõpus erinevatesse gin'idesse kandideerima ning enamus kohtadest vastati, et "oh nii vara me veel ei otsi, proovige paari kuu pärast uuesti". Proovisimegi... Aga saime kõikjalt eitavaid vastuseid - töölised on juba leitud. Nagu mida iganes?! Mis töötajaid nad tahavad ja MILLAL kandideerimine on??

Õnneks päästis meid Casellast tuttava Kelli sõnum, et tema gin'is on töötajaid puudu. Kelli jagas meile manager'i kontakti, kellega koheselt ühendust võtsime. Manager'ile sobisime, aga ta pidi ootama nõusolekut HR-osakonnast. Manager soovis meid küll võimalikult ruttu tööle saada, aga Austraalias võtab igasugune bürokraatia aega...
Pärast paari päeva teadmatuses olemist (miskit polnud kindel), saadeti meile sõnum, et saame minna tervisekontrolli. Jesssss!!! 
Täna saadeti Ossule uus sõnum, et tema tervisekontroll on 18. aprillil aadressiga seal ja see kell ja vastaku OK, kui aeg sobib. (Midaaaa, kaks nädalat passimist ja teil on kiirelt töötajaid vaja???)
Ossu saatis umbes kolm sõnumit pika vastuse, et ei ole ikka üldse OK.. Õnneks helistati talle suht kiirelt ja pärast mõningast vestlust saime mõlemad omale homseks tervisekontrolli aja CANBERRASSE. 
Tuleb jälle väike roadtrip, mis on ju tegelikult vahva, kui Toyotake võtab meil nii vähe kütsi ja tee äärest saab Mäki burkse ja kohvi ja üleüldse pole meil midagi muud teha ja tahaks juba hirmsasti tööle :)
quickmeme.com