Selle fakti kinnituseks tegin
nädal aega loodusvaatlust ja nüüd võin julgelt väita, et siin ON SUVI!!
Puud on rohelised, taevas
konstantselt sinine ning itaalia majakesed endiselt värvilised. Nii kirev on!
Ja õhk, see Vahemere briis, on nii mõnnalt soe. Päike kütab sajaga lagipähe. Kui
tuuleiile poleks üldse, oleks lausa lämmatavalt kuum külmaga harjunud eestlase jaoks.
Vaade minu aknast. Kõik puud ilusasti lehtes! |
Nädalavahetusel ma ei pidanud enam
toas vastu, ent õppida oli vaja (aitab küll igapäevasest lustimisest). Niisiis
ühendasin Euroopa Liidu õiguse Platamona rannaga. See on küll kõige koledam
Sardiinia rand, mida ma näinud olen, ent see on kõige lähemal Sassarile-
linnaliiniga pool tunnikest.
Väga targaks ma ei saanud: teate küll seda rannas
õppimist, ainult kõhuli olles on võimalik raamatut lugeda, aga pärast kümmet
minutit muutub seegi ebamugavaks, keerad selili ja no ei jõua seda klotsi
rohkem kui kaks minutit oma silmade kõrgusel hoida ning lõppude lõpuks tuleb
uni ka peale. Siis vahepeal vahid laineid ja oii, kas see seal silmapiiril on
laev? Huvitav, kuhu ta sõidab? Oi kui äge merikarp! Läheks katsuks vett? Jajah,
peaks jooma midagi, palav on...
Küll aga sain päevituse randid.
Asi seegi. Päev läks korda.
Platamona paradiisirand :D |
Täna kooli minnes avastasin, et
päeva kuumimal ajal kell kaksteist on endiselt mõningatel kangelastel vatijoped seljas ja
sallid kaelas. Mõnel isegi talvesaapad. Vaesed itaallased.. Mul oli isegi
suvekleidikese ja retuusidega palav.. Varjus 21 kraadi..
Mul isegi hea meel, et
Sardiinia südasuve eest Eestisse jahutama põgenen, sest ma ei taha teada, mida
see 40 kraadi minuga suvel teeks. Ma sulaks ära vist. Kuidas ma üldse jäätist
sööks?
No comments:
Post a Comment