Jõululaupäev meie moodi

Täna öösel ööbisime kuuselaadse puu all ja hommikuks oligi jõuluvana toonud sinna pakid. Suurem neist oli Ossule: suur punane kast, milles oli lausa 30 coca-cola purki! Teine oli mulle, mis sisaldas mu lemmikut trenniajakirja. Nii Ossu kui mina olime oma tagasihoidlikes jõulukingitustes pettunud, aga õnneks avastasime puu alt ka kolmanda paki, mis oli hästi pisike ja varem suurte kingituste taga peidus olnud. Tegime selle lahti ja lugesime: surfi voucher! Ohhoooo, tuleb sellest alles päev :D

Varavalges asusime rühkima ranna poole ja pärast mõningaid õpetussõnu kuival maal, oli aeg nina soolast vett täis lasta.

Vapralt lainete poole marssimas

Kuidas see surfivärk siis õieti käib?

Esmalt tuleks hüpata lauale, nägu surfilaua "nina" pool ja varbad kinnitumas laua tagumise serva ehk "saba" külge. Seejärel tuleb oodata õiget lainet ning selle lähenedes peab hakkama kätega kõvasti aerutama. Kui laine juba varbaid puudutab, tuleb teha 4-5 kiiret tõmmet ja siis ideaalis püsti karata. Juhtiv jalg ees ja teine taga. Ja siis tuleb mõnus liug! 

Stiilinäide:

Ossu aerutamas...

...Ossul üks põlv laual ja teine koib juba püsti...

...ja voblaaa! püsti ta ongi!

Rõõmsalt rannale veeremas

Kuidas meil see lainetega võitlemine läks?
Ossul tuli see surfamise värk eriti hästi välja, peaaegu iga normaalse laine peale sai ta püsti.
Kuna ma suurte ookeani lainetega just sina peal ei ole, sain terve päeva kohta vaid mõned korrad püstiselt liuelda. Lõbus oli ikkagi, mis siis, et enamuse ajast laine mu pea-alaspidi laua alla lükkas ja oma soolaveega lämmatas :D

Kokkuvõttes: esimese korra kohta tublid sooritused.

Beach swag ;D

 Kui päevake õhtusse hakkas veerema, olime surfamisest juba nii läbi, et viskasime liivale kõhuli "liivamemme" tegema:

Meie liivamemm näeb küll rohkem nagu Lotte välja...

Toimus ka võitlus kuuemeetrise haiga:

(Ärge muretsege, sain Ossu päästetud hai lõugade vahelt!)

Pärast näljastena linna vahel kõmpides märkasime sellist vahvat jõulukuuske:

Päike, liiv ja meri - jõulud Austraalia moodi

Leidsime ühe itaalia restorani hoopiski naabelinnast Torquay'st, kus plaanisime ennast (nagu jõululaupäeval kombeks) ägisema süüa:

Viie juustu pizza mingite magusate marjadega

Ossu lasagne'le parmesani peale raputamas

 Restoranist pidime tõesti välja veerema: kõht sai lihtsalt nii täis!
Nautisime ilusat jõuluõhtut rannas töllerdades restoranist kaasa saadud pulgakommidega ja rääkisime kodustega, kes alles ärkasid..

Sellised tagurpidi jõulud meil sel aastal olidki!

Loodame, et teie omad tulevad rohke söögi ja vahvate kingitustega, häid jõule :)

Jõuluvaheaeg mööda Great Ocean Road'i

Tervitused lõunaookeani äärest!

Oleme otsapidi jõudnud Austraalia alumisse serva. Tulime siia veerema mööda Suurt Ookeani Teed - Great Ocean Road, mis on maailma suurim sõjamonument (pühendatud Esimeses Maailmasõjas sõdinud austraallastele) väga mõnusate randade ja ilusate vaadetega.

Järjekordselt on tegemist säästureisiga, sest nii veerevad Kuldmunad! Magame autos, ärgates pidevalt erinevate häälte ja valgusvihkude peale üles, kartes, et ilmub välja mõni ranger (korravalvur) või backpackerite killer (hahaa, ei hakka ära tõlkima seda väljendit :D). Siin ei tohi autos kuskil magada, trahvid pidid päris pirakad olema. Loodame parimat :)

Tee peal oleme näinud ilusaid kivimürakaid, erksiniseid randu, vihmametsi, känguruid, koaalakarusid ja isegi vihma. Kuna läpaka akut pole raisata, siis pildid räägivad enda eest (ja neid on palju!) :

Minu isiklik koaala!

Ossu lemmikkoht sellel teel^^

Kes elab kiviaugu sees?

 Ookeani kohta peaks mainima, et annab kohe tunda, et Antarktika pole väga kaugel. Keset Austraalia suve tipphetke, ajab see vesi värisema, isegi kui ainult varbad on sees :)

Mõned kangelased (loe: sakslased) ikka suudavad ilma trikoode ja kalipsodeta seal siiski liguneda. Me suutsime kõige palavamal päeval paar sulpsatust ainult teha. Ossu on selles osas natuke vapram.

Ossu lustimas külmas vees

Trepp viis ilussse koopasse- Grotto

Esimene öö kohe viibisime vaatamisväärsuse London Bridge'i parklas. London Bridge oli veel 25 aastat tagasi maaga ühenduses. Lagunes ta ära ühel ilusal jaanuaripäeval, jättes maailma kõige uuemale saarele kaks hirmust värisevat turisti, kes veidi hiljem helikopterig päästeti. Vot.

Kahju on sellest, et ööbisime ise seal parklas, samal ajal kui all rannas toimus pingviinide marss... mida me kahjuks ei näinud. Järgmine päev nägime silti ja pisikesi jalajälgi rannaliival.

London Bridge

Hommikusöögiks kohta otsimas..

... ja koht leitud (2m eemal) :D 

Seiklus jätkus:

The Arch ehk Kaar

Port Campellis tegime väikse jalgsimatka ilusate vaadetega. Pärast sulpstasime vette! Ja siit rannast leidsin mina ka oma vägeva sõrmuse :)

Alumisel pildil näete Loch Ard Gorge'i, kus vanasti puulaevad pidevalt karile sõitsid. See rand kaljude vahel on selle poolest kuulus, et kunagi aastl 1800-midagi pääsesid kaks noort ühest laevahukust ainukesena eluga ja pääsesid tänu sellele, et poiss mööda kaljuserva üles ronis abi kutsuma. Jälle tore fakt :)

Ja hakkavad pihta need apostlid! Esimesed kaks (kolmas keskel, hihiii):

Kaksteist Apostlit on Great Ocean Road'i kõige suurem vaatamisväärsus. Olles neid nüüd läbi turistide hordi näinud, ei ütleks, et nad kuidagi ilusamad oleks kui nt Arch või London Bridge..

Ja ülejäänud viis (jeps, neid on tegelt mingi 7):

Tadaaa^^

 Ühes ööbimiskohas võtsime vihmasabinaga ette retke alla randa ja kõmpisime pärast 384 trepiastet üles tagasi. Hea trenn!

Järgmisel päeval seiklesime vihmametsas, võideldes ämblikuvõrkudega:

Austraallased joovad igal pool kohvi. Isegi rannas! Proovisin järele - täitsa mõnus oli kohvi lürpida ja surfareid vaadata :)

Great Ocean Road'ilt veel rohkem mere poole maha keerates jõudsime teele, kus inimesed olid autodest välja roninud ja vahtisid koos kaameratega puude latvade poole. Peatusime meiegi ning hakkasime ka uudistama ning luuskima ega näinud midagi. Küsisime teiste turistide käest, et mida nad seal uurivad ja saime teada, et koaalat!

Pärast pildistamist jätkasime oma sõitu kiirusega 20 km/h üles vahtides ning avastasime, et see on lausa koaalamets- nägime vähemalt 10 koaalat :)

Nummi-nummi-mõmmi^^ 

Põrutasime aga mööda ookeani teed edasi ja ühelt vaateplatvormilt saime sellise võtte Great Ocean Road'ist ja taevasinisest ookeanist:

 

Matkasime ka ühe kohustusliku kose - Erskine Falls'i - juurde. Peaaegu selle alla kohe. See oli meie teel ainuke kosk, kust päriselt vett alla ka kohises:

Ossu siplemas

 Jalutasime ka ookeaniäärsete linnade randades ja jahisadamates.
Siin Ossu lösutab ja vaatab ookeani, prilliklaasid sinised :D

Kuna sõitsime Great Ocean Road'i tagurpidi (Adelaide poolt Melbourne suunas, mitte algusega Melbsist), siis nägime selle alguse silti hoopis tee lõpus:

Mälestusmärk, millest oli raske teha pilti, ilma, et kellegi Ching-Chungi või Muhamedi pea ka peale ei jäänud :D

 Turismibussidel oli aga see punkt esimeseks peatuseks ja nii nad mälestussamba juurest alla ookeani äärde jõudes asusid pilte plõksima nii endast (ehk siis moodsalt öeldes selfisid) kui ka sõpradest.

Pildi eesmärk oli teha viisakas jäädvustus jäädvustavatest asiaatidest, aga Ossu jäi ka peale :D

Täna jõudsime käia ka kuulsal Bells Beachil, kus toimub iga aasta maailma suurim surfivõistlus Rip Curl Pro. Päris hull rand oma kivimürakatega ja järskude lainetega. Seda randa algajatele surfaritele ei soovitatagi ja nii nägimegi päris proffide esitlusi:

Blogipostitusega selleks korraks kõik, aga surfamise lainel jätkame edasi järgmises postituses ;)

Seniks nautige halba suusailma ja mugige piparkooke, ilusat jõuluootust!

Ja jõulupuhkus algas!

Esmaspäeval pärast hommikust korjamistiiru teatas meile boss, et that's it, rohkem ei korja! Nimelt on kirsid juba liiga lödid, et neid müüa. Nii hakkaski meie jõulupuhkus oodatust varem pihta.

Naljakas kohe mõelda, et selle aasta jõuludel pole meil midagi pistmist lörtsi, seaprae, piparkookide ja talvekombekaga. Loosi läheb hoopis sushi, soojas välibasseinis suplemine, palavuse eest konditsioneeriga vesipiibukohvikusse põgenemine - seda kõike me oma esimesel puhkusepäeval tegime. Et te nüüd külma pärast meelt ei heidaks, siis me nägime kaubanduskeskuses ka paksude vammustega haisvat jõuluvana: ega elu siin jõuluvanadel lihtne pole!

Võtsime suuna Sheppartoni, siinse piirkonna suuremasse linnakesse. Päev algas mõnusa spa's sulistamisega. Ossu oli küll täitsa morjendatud faktist, et saun on remondis ja peaaegu keeras rihmikud ümber, et tagasi autosse marssida suurest pettumusest. Õnneks sain ta nõusse, et mullivann on ka päris mõnus ja seal Ossu enamuse ajast vedeleski. Kusjuures mullivann (austraalia keeles "spa") on päris hea koht tutvuste sõlmimiseks - iga teine kohalik tuli meiega pläkutama, kui kuulis, mis imelikku keelt me seletame.

Ma sulpsatasin vahepeal mööda basseine, sai mõned otsad teha sees ja ühe pikema otsa ka väljas, aga tulin ruttu tagasi sisse: vastik palav vesi ja päike lihtsalt küttis pead ja nägu :D 

Pärast jätkus meie päevake sushikohas Go Sushi. Nämmi! Midagi vahelduseks pekingi pardi ja krõbekanaga sushile, mida kohalikud väga armastavad. 

Täitsa ehtne toore lõhega sushi ^^

Pärast sushit veeretasime ennast vesipiibukohvikusse Aladdin, kus Malaisia poisid meile päris kange (aga mõnusa) piibu kokku keerasid. Saime ka teed lürpida.

Üks teeb suitsu...

... ja teine joob õlut! Täitsa hukka Austraalias läinud :D

Piibud tõmmatud, läksime poodi ja koju :)

Täna plaanisime kaua magada ja vedelesimegi terve hommiku lihtsalt niisama. Kirsikast on plaanis ära sõita reedel. Tõmbame väga aeglaselt siin otsi kokku ning lösutame, palju saame (elamine endiselt tasuta ju!). 

Kuna mul on kohaliku spordiklubi kuukaart, siis proovin siin venitada, kaua saan ja käin iga päev trennis. Mõnus kohe, et trennipall läks jälle veerema!

Tänane projekt oli auto pesemine. Eile jõudsime ta seest tolmuimejaga puhtaks küürida. Peab ju läikima, kui järgmine nädal mööda Great Ocean Road'i põrutame :)

Meie mašina enne (koos pliiatsipikkuse rohutirtsu/rändtirtsu/jumalteabmillega :D)...

... ja pärast rahuloleva Ossuga!

 Enne kui lõpetan, veel üks uudis:

ühel pardil tulid armsad erkkollased tibud. Lausa neli!

Mamma all peidus

Nüüd aga ciao! Järgmised uudised juba Suurelt Ookeani Teelt :)

Farmielu Ossu silmade läbi

Grete on oma blogi täitsa unarusse jätnud, hoian teid siis ise meie elu-oluga kursis.

Kirsihooaeg on lõppemas, kahjuks või õnneks. Esialgne plaan siin rahulik kuu veeta, tegemata mitte midagi, ei läinud korda. Sattusime hiiglaslikest kirssidest ekstaasi ning proovisime kõiki teisi  korjamises edestada. Viimastel suurte marjadega põldudel ei tahtnud kohalikele mitte ühtegi kirssi jätta. Eestlaslik ärapanemine ja ahnus tikub isegi nii kaugel kodust esile. Käib töö ja laul koos:

"Kirsse peab hoidma 

külma ja kuuma käes,

kadedus annab sooja

kätele, mis on jääs."

Mandriline kliima on veider: Hommikuti äratab meid 10 kraadi (siiski plussi poolel) ja jääs käed, kella 9-ks on põllul juba 30 kraadi (lõunaks pea 40). Vähemalt järvevesi on ööpäevaringselt 25 : )


Viimastel päevadel on Joe mulle kõikvõimalike töid otsinud. Käisime eile arbuuse kenasti oma vagudesse tagasi sättimas. Askeldasin ja koogutasin seal vagude vahel, kui kuulsin, et kõva austraaliakeelne sõim hakkas pihta. Joe oli poolitanud labidaga tiigermao. Polnudki varem nii mürgist madu katsuda saanud : )

Veganite raevu vältimiseks ma siia poolitatud tapjast pilti panema ei hakka ^^

Üldiselt redback'e (ämblik, kes meid siin kohe esimestel päevadel shokeeris) võib kohata kirsside vahel igapäevaselt. Eesti mõistes hiiglaslikud mustad ämblikud on oma niidiga eriti osavad ja tulevad kärbseid lennult püüdma, rippudes nagu langevarjurid kaabude serva küljes.  Mingid toredad suured valged ämblikud on ka, kes jooksevad väga kiiresti, ent ilmselt ei ole eriti mürgised.  

Tänaseks ülesandeks oli tallede püüdmine ning rõngastamine. Ma pole oma elus midagi nii pehmet ja mõnusat varem katsunud! Kui ma kunagi piisavalt vana ja vägev olen, võtan endale ka lambad! ^.^

Talled Silly ja Sally lambamamma tagant piilumas

Meie tasuta jäätise, karastusjookide, kana ja kala kõrvale on menüüsse lisandunud ka Joe õe tehtud pizzad:

Elu on ilus ja kaktused õitsevad!
Teie Ossu

Värviline Melbourne

Olime kirsikas rüganud juba kolm nädalat järjest ilma ühegi puhkepäevata ning tundsime, et väsimus hakkab peale tulema. Kaasa aitas ka harjumatult külm ilm, mis tekitas meil isu millegi sooja ja mõnusa (näiteks sauna) järele. Olime korjanud ligikaudu neli tonni kirsse, kui otsustasime: vsjooo, nüüd viskame korvid võssi ja teeme minipuhkuse!

Kuna eile ootas mind Melbournes ka sisekujunduse workshop, siis võtsimegi suuna Melbsi poole, et seda kohvi-hipsterite-tänavakunsti linna poolteist päeva avastada.

Esimene päev:

Sõitsime küll lõuna poole (mis Austraalias tähendab jahedamat ilma), ent igatsesime sooja. Nii jõudsimegi neljapäeva õhtul Melbourne rannapiirkonda St Kildasse, kus ligunesime spaas. Sealsetes basseinides on puhastatud ookeanivesi ehk siis peaks olema tervendava toimega. Seda spaa tervendavat toimet nautisimegi soojas mullidega vannis, aurusaunas ning sulistades ujumisbasseinis. Hea pehme vesi oli. Lõõgastav :)

Pärast jätkasime jalutuskäiguga rannapromenaadil:

Nagu õigele mereäärsele kuurortile kohane, pidime maitsma ka mereande. Oh jumal, mis saaks olla parem Jaapani köögist... Mmmmm

Proovisime muuhulgas maailma parimat sushit, nautisime ääretult tähelepanelikku teenindust ja päris ehtsa jaapanlasest koka sooritusi :)

ETTEVAATUST! Kõht võib hakata korisema!!!!

Esimene käik: misosupp ja huvitavate maitseainetega kapsasalat

Teine käik: paneeritud fetajuust kalatšipsidega

Kolmas käik: gyoza pelmeenid kana- ja köögiviljatäidisega

Ja lõpuks:lõhe don (riisiroog magusa kastmega) ning SUSHI, mille nimel võiks lihtsalt 100 korvi kirsse päevas korjata....

Teine päev:

Järgmisel päeval leidsin mina tee juba mõnda aega tagasi broneeritud Styling workshop´ile. Sisekujundus on mind täitsa tükk aega huvitanud ja paar nädalat tagasi pesumajas sisustusajakirja lehitsedes leidsin ISCD (International School of Colours and Design) reklaami. Kodulehelt hiljem uurides leidsin suure elevusega, et nad korraldavad ka workshop'e ja koolitusi, mis pole üldse kallid.

Kuna see stiliseerimise workshop toimus minust suisa 200 km kaugusel, siis ma lihtsalt pidin minema!

Oli ääretult kasulik. Tore naisterahvas tegi meile viie tunniga selgeks sisekujunduse ja ruumide stiliseerimise põhitõed ning saime ka ise loovalt tegutseda. Pidime mood board'il kokku panema kujutletava kliendi kodu stiili ning tegema kunstilisi installatsioone erinevatest asjadest. Väga-väga põnev oli!
Kes tahab abi sisekujundusel, siis võin nüüd käpp olla :D

Minu mood board. Sai mõnusalt lõikuda ja mäkerdada nagu lapsepõlves.

 Päevake jätkus Melbourne vahel ringi patseerides, hipstereid ja huvitavat kunsti uudistades.

Ossu kunstmurul

 Külastasime ka Melbourne vist suurimat vaatamisväärsust- Federation Square'i, mis jõulude puhul oli ehitud LEGO-kuusega.

Täitsa LEGO!!! Ossu võttis koos lastega järjekorda, et end päris legokuusega jäädvustada lasta.

 Kuulsalt platsilt jätkasime oma rännakut võimsate graffitite poole - Hosier Lane on üleni neid täis. Võimas!

Isegi maa ja prügikastid on ära värvitud

Ülesanne: 1) leia pildilt mind; 2) leia pidilt aborigeen
:D

Melbourne päeva lõpetasime spordiklubi ette pargitud autos pizza mugistamisega...

Nüüd ootame jõule :)

Saadame suviseid 36-kraadiseid kallistusi ka, sest täna põllal oli just nii palav. Saab jälle kõvasti higistada!