Tahaks hakata tööloomaks

Ehk mõned teist teavad, et juba Eestis olles oli mul üks tööots Austraalias soojas. Nimelt sain facebooki grupist Eestlased Sydneys kontakti ühe Eesti neiuga, kes kutsus omale kaaslasi neljapäevaks Sydneysse mahlabaari töötama. Võtsin võimalusest kinni ja nii ma neljapäeva hommikul kell pool 5 luugid avasingi, et poole seitsmeks tööle tõtata.
Olime selleks Ossuga hästi valmistunud: käisime eelmisel õhtul pool linna läbi, et mulle normaalse hinna eest musta värvi püksid leida. Müttasime ka bussipeatusesse, et hommikul ilusasti õigel ajal kohale jõuda.
Bussisõit on Sydneys päris segadusttekitav. Nimelt, ei öelda bussis peatuste nimesid. Nii me siis kuidagi google mapsi ja kella kaudu orienteerusime ja vajalikul hetkel bussi etteotsa kobisime. Kõigepealt saime bussijuhilt sõimata, et seal ees seista on ohtlik, aga seejärel juhtis ta siiski meid sõbralikult õigel ajal bussist välja. Nii olimegi viksilt ja viisakalt juba kell 6 kohal. Ossu müttas seejärel tagasi koju autot ja tööd otsima.

Töö mahlabaaris oli iseenesest maailma lihtsaim töö vast. Hommik algas puuviljade tassimise ning koorimisega ja päeva põhiline ülesanne oli lihtsalt vaadata, et kolmest mahlasordist oleks igaühte laual degusteerimiseks 6 topsi. Tegemist oli IT-alase messiga, kus kõik jube tarkade nägudega meie mahlu maitsesid. Alloleval pildil on näha ka surfilaud, mille mahlade maitsjad võisid omale loosiga võita. Mahlu tegi põhiliselt Ethan, üks Mellbourne'i kutt, kes seal põhiliselt mahlabaari tegevust organseeris. Võib öelda, et tegemist oli minu senise elu kõige lihtsama töö ning kõige suurema tunnipalgaga, mis oli 22$/tunnis kätte :)

Pluss saime ka 2 korda tasuta süüa. Elu nagu lill!

Pärast tähistasime mu esimest tööpäeva sushi söömisega baaris, kus olid päris Aasia kokad! ja ülimaitsev Jaapani toit.

Püsiva töö otsingutega tegeleme samuti agaralt. Oleme CV-sid saatnud juba väga paljudesse teraviljafarmidesse, ent pole veel paari päevaga vastuseid eriti saanud. Teraviljaga tekkis isegi korraks lootus: Ossuga võeti telefoni teel ühendust, aga üsna pea tuli meilile vastus, et kahjuks valituks ta ei osutunud. Eks peab varsti hakkama helistma. Kandideerisime ka juba ära kuulsasse veinifarmi Casellasse, kuhu ma arvan, et meil väga lootust pole saada (vähese Austraalia töökogemuse tõttu) ja kus algab töö alles jaanuaris.

Täiesti juhuslikult panime üles ka töösoovi kuulutuse Gumtree'sse (mis on Aussi suurim kuulutuste leht) ja üllatuslikul kombel saime ka kaks tööpakkumist. Üks oli töö lamba- ja kitsefarmis ning teine oli köögiviljafarm. Selleks ajaks kui lambafarmi helistasime, oli sinna juba inimesed leitud. Nii palju siis lambakarjuse karjäärist :(
Siit saime õppetunni, et Austraalias tuleb kiiresti reageerida!

Köögivilja farm endiselt ootas meid. Kusjuures saime isegi telefonis rääkida kohaliku eestlasega, kes seal töötab ning ta väitis, et tegelikult on töö raske ja palk väike - 16$ tunnis. Samas mõtlesime meie, et alustuseks on see parem kui mitte midagi. Vähemalt on magamiskoht ja juurikad tasuta!

Täna hommikul üles ärgates avastasime Gumtree'st veel 2 tööpakkumist! Esimene neist oli veits kahtlane ja äärmiselt lühike, kuskile traktori farmi.. Teine oli aga täitsa vahva, töö avokaadofarmi avokaadode pakkijaks, palgaga 21,6$ tunnis. Küll aga pole neil majutust. Otsustasime otsida auto ja elada mõnda aega seal, kui soodsat päkkerite elamist ei leia. Veidi hirmutas küll madude rohkus, mille eest meid hoiatati. Kõplaga maoga võitlemise asemel tuleks vaikselt minema hiilida ja jätta madu rahule. Eks siis näeb, kuidas meil seal minema hakkab. Stuart Point'is (mis muide asub ookeani ja jõe ääres) paiknevas farmis peame kohal olema juba esmaspäeva hommikul kell 6:45. Sydney'st on sinna u 5 h sõitu, kuhu loodame kohale jõuda oma uue Subaruga, mille leidmisest kirjutan järgmises postituses ;)

Austraaliasse kohale jõudes

Juba esimesel päeval, mil oma jalaga Austraalia pinnal tatsutud sai, asusime unise peaga tegema kohstuslikke toiminguid.

Esmalt tõttasime panka, kus meie lootuste kohaselt pidid valmis olema juba Eestis olles Commonwealthi panga netist tellitud kaardid. Kontorisse kohale minnes selgus, et üldse löögile saamiseks on vajalik passida järjekorras kuskil tund aega. Tore tädi aga pani meie nimed kirja ja soovitas minna vahepeal poodi või lõunat sööma.

Tagasi jõudes selgus, et meie kaarte siiski seal ei ole ja peame need uuesti tellima. Nojah, mis seal ikka. Vähemalt olid kontod siiski tehtud ja raha ka peale kanditud. Ülisõbralik kutt Bangladeshist tegi naljade saatel meile ära ka säästukonto (muide 2,5% intressiga isegi!) ning pensionifondi.

Austraalias on aga selline lahe asi ka, et kui panga äppi alla laed, saad selle abil väga lihtsalt oma arvelt raha kätte. Siiski tellisime ära kaardid ja peame neile varsti panka järele minema.

Teiseks oluliseks asjaks oli kohaliku telefoninumbri tegemine. Selleks marsissime Telstra esindusse ning tegime 40-taalased prepaid telefonikaardid, mis muuhulgas võimaldavad kuus surfata 3 giga eest :)

Kolmas oluline asi Aussi pinnale jõudes oli ära teha Tax File Number ehk maksunumber, mille olemasolul on hiljem võimalik maksurahasid tagasi taodelda. Seda saab teha ainult Austraalia pinnal olles ja neti kaudu. Korras! Nüüd jääb vaid veidi oodata ja seejärel maksuametisse helistada ja oma numbrit nõuda :D

Suutsime end esimese päeva õhtul venitada veel ka toidupoodi, kust ostsime puuvilju ja hiiglaslikke võikusid ning seejärel kell 6 õhtul keerasime juba magama.

Ossu puuvilju valimas. Kõik, absluutselt kõik puu- ja juurviljad olid Australian Growth ehk Austraalias kasvanuud!

30 tundi lennukis, juhhuu

Meie rännak Austraaliasse algas väga lõbusa intsidendiga. Nimelt otsustasin ma kätte maksta Ossule selle eest, et ta mulle Indiasse mineku ajaks seljakotti laenates sinna "kogemata" grillvarda unustas, mis Riia lennujaama turvakontrollis mulle toreda segaduse tekitas.
Järgnesid selgitused lennujaamapoisile: "I don´t know what's that. It's my boyfriend's bag. I'm going to India..."
Igastahes oli korraga naljakas ja piinlik.
Nüüd oli minu kord.
Kuna sain Babybacki lahkumispeolt kingiks toreda dildo, siis tundus maailma parim idee sokutada see Ossu Austraalia asjade kotti, et turvakontrollis kotti läbi skännides natuke itsitada saaks selle huvitava kuju pärast.
Noh, itsitada sai rohkem kui natuke. Pisarad olid lihtsalt silmas, kui hirmnaljakas see oli, kui turvaonu ja -tädi selle matkakotist välja tõmbasid ja Ossu segaduses näoga "Piinlik!" ütles. Kihistamist jätkus kohe pikemaks ajaks.

pinterest.com

Tallinna lennujaamas veel. Sellistesse kottidesse pidi ära mahtuma terve elu!

Vähemalt jõudsime lennukile ja lendasime Finnairiga Helsinkisse, kus tsillisime paar tundi. Välismaa võlusid nautides külastasime ka Burger Kingi.
Seejärel oli kord meie kõige pikema lennu käes: Helisngist Singapuri 12 tundi! Hoolimata kaasa võetud reisipadjast mul mingit mõnusat und küll ei tulnud, Ossu sai vist natuke rohkem magada, kuigi ma siplesin ikka päris palju.
Õhtusöök oli isegi täitsa hea - kana koorekastmes ja riisiga, pastasalat, kukkel ja šokolaadikook. Hommikusöök oli veits kräpp, sisaldades tooreid kartuleid, Ossu sõnul mürgiseeni ja imelikku kalkunijunnivorsti.
AirAsia hommikusöök järgmisel hommikul oli enam-vähem sama, aga natuke parem.

Singapurist jätkuski reis Kuala Lumpuri, kust omakorda öine lend Sydneysse, kuhu jõudsime kohaliku aja järgi teisipäeva hommikul 10:45. Muide Sydney aeg on Eesti omast 8h ees!

Sydney lennukianast. Mõnusad liivarannad paistavad juba kõrgelt :)

Ossu õnnelikult kohal

Unerütm on küll tänu ajas kõvasti ette lendamisele täitsa sassis. Viimased kolm ööd läksime 7-8 õhtul magama, ärkasime öösel kell 1 ja uni tuli uuesti kuskil poole 5 paiku varahommikul. Kuigi esimesel ööl Austraalias põõnasime kokku vast 13h.

Nii uskumatu, kui see ka poleks, me olemegi AUSTRAAALIAS!!!! Pole veel ikka õieti kohale jõudnud, et see ongi nüüd uus kodu pikemaks ajaks. Ilmselt kui saame korralikule töölainele, siis harjub vast ära. Tööväljavaadetest tuleb peatselt juttu ka blogis. 

Kell on 22:15 ja Ossu juba põõnab sügavalt. Peab ka end kerra tõmbama. Head ööd või Eestis pigem (14:15) head Tööd! ;)

Plaanid

Et me päris kuu pealt kukkunutena Austraalisse minna ei taha, oleme teinud sujuvamaks kohanemiseks mõningast eeltööd.

Juba enne seda, kui lennukipileteid vaatama asusime, oli meil selge, et lendame Sydney'sse! Mitte sellepärast, et suurlinnana on seal paremad palgad (ja ühtlasi ka kõrgemad üürid), vaid, et see asub strateegiliselt väga hea koha peal - meie lemmikfarmide lähedal (siit lehelt valisime välja oma lemmikfarmid :).
Ehk siis tööd me Sydney's otsida ei plaani, eesmärk on edasi maale liikuda. Aga samas tore oleks veidi seda Austraalia suurlinna uudistada.

Sydney is the capital that every other 

Australian city loves to hate - 

but what that really means 

is that they all want to be just like it: 

sun-kissed, sophisticated 

and self-continent. 

(Lonely Planet. Australia. 2014 ed.)

SYDNEY OPERA HOUSE

au.timeout.com

BONDI BEACH

aquabumps.com

Esimesteks öödeks broneerisin juba ära ka hosteli - Sydney Backpackers - kus koos 14 vandiga ühes toas ööbida saame. Taaskord kokkuhoid. Viie öö eest kahepeale 270 AUD ehk u 170 eurot (India hindadega ei anna võrrelda, eksole). Review'sid lugedes selgitasin välja, et voodi pidi olema kõva kui põrand, tekk õhuke ja padi plastikust aga mis kõige olulisem - prussakaid ei tohiks olla! No loodame parimat. Asukoht on vähemalt super - Sydney CBD ehk südalinnas. Kaarti studeerides olen jõudnud veidi Sydney'ga tutvuda ja märkida ära olulised kohad, mida peame kindlasti külastama, et oma Austraalia asjad korda ajada. Ja meie armas hostel asub ilusti põhimõtteliselt kõikidest olulistest ametiasutustest jalutuskäigu kaugusel!

hostelworld.com

Esmalt tuleks kindlasti ära teha Tax File Number ehk maksunumber, et meid saaks ausalt maksustada (ja et meil oleks lootus ka maksutagastusele!). Selle saab teha alles Austraalia pinnal olles netis ning see saadetakse kuni 28 päeva jooksul postiga. Et meil kindlat aadressi pole, peame selle vist hosteli aadressile tellima (kust me võib-olla kirju kätte ei saa). AGA tean nippi, et mõne päeva möödudes neile helistades on võimalik see 9-kohaline number neilt telefoni teel küsida ;)

Et ausa tööinimesena palka saada, oleks vajalik avada ka pangakonto. Paljud meiesugused rändurid on soovitanud Commonwealth'i student account'i. Netis uudistades sain teada, et see on võimalik ära teha juba Eestis olles, minnes vaid kohapeale pangakaardile kontorisse järgi. Mõeldud-tehtud. Saime kirja vajalike andmetega (kontonr jms), mis koos passiga tuleb pangale esitada ja voila! kaart olemas. Kusjuures ka raha saab sinna peale kantida juba varem, et ei peaks sularahapakkidega Austraaliat vallutama minema. Super võimalus, kasutage kindlasti! Infot saab siit.

Tööotsimiseks ja ka telefonis interneti kasutamiseks oleks loomulikult vaja ka kohalikku telefoninumbrit. Uurimustöö tulemusena võitis (tatadaaaaa...) Telstra operaator! Tõsi, see pidi olema küll kõige kallima kuutasuga, aga sealjuures kõige parema levialaga maapiirkondades. Plaanime võtta mingi netiga paketi, et telefonis hotspot'i tehes ka arvutiga netis surfata. Loomulikult on lähim Telstra esindus mul kaardi pealt juba välja otsitud ja märgitud :D

Paremateks tööväljavaadeteks on plaanis meil Ossule ära teha ka kohalikud tõstukijuhi load (forklift license), kuna masinatega töötajad pidid rohkem hinnas olema ja kuna tal juba ajateenistusest tõstukiga sõitmise kogemus olemas on, siis milleks raisata potentsiaali :D
Praegu olen ühe 2-päevase kursuse talle Sydney's välja otsinud, mis on meie kodu lähedal ja maksab 380 AUD, aga eks siis see selgub täpsemalt.

Tööotsinguteks on oluline kindlasti ka auto olemasolu. Kuidas muidu ühest farmist teise või töölt elukohta vurada. Gumtree.com.au lehel (Austraalia suur sait, kus kõik koguaeg midagi kuulutavad) oleme mõnele nunnukale juba silma peale pannud, ent ka autootsing tuleb ilmselt alles kohapeal tõsisemalt ette võtta. Vähem kui 1500 AUD-iga võib saada küll suht normaalseid masinaid. Kes meie praeguse auto olukorraga kursis on, siis saab aru, et me ei jahi mingeid uusi ega läikivaid - kerge kolin ja põrin on omal kohal!

Nagu te mu eelnevast asjalikust mulast aru saite, asuvad meie unistuste töökohad maal. Suureks sooviks oleks saada tööd mõnes valitsuse poolt reguleeritud valdkonnas, kus on tagatud tööohutus, tasustatud ületunnid ja reguleeritud puhkus. Kuuldavasti ka lihtsamate tööde eest suuremad palgad. Nendeks valdkondadeks olevat teravilja-, puuvilla-, veini- ja suhkrutööstus, kusjuures igaühel neist oma kindel hooaeg. Meie saabumise ajal käib vilgas töö teraviljatööstustes ja sinna me esialgu sihimegi. Kuigi alustuseks oleks hea ka mõni teine normaalne töö :-)

tumblr.com

Austraaliasse 1000 euroga ehk ettevalmistustest

Juba nädalakese pärast 18. oktoobri õhtul kell 21.30 saame tuule tiibadesse ja alustame oma pikka rännakut maakera kuklapoolele.

pinterest.com

Toimetused, mida peaks enne jala Austraalia pinnale asetamist ära tegema, oleksid (soovitatavalt alljärgnevas järjekorras):

1. viisa
2. lennukipiletid
3. reisikindlustus

Kõigepealt võtsime ette viisade tegemise (siin päris hea inff selle kohta). Pärast umbes 20-minutilist viisa jaoks küsimustele vastamist,  pidi riigilõivuks maksma 440 AUD ehk u 277 eurot. Mina täitsin viisataotluse 16. juulil ja viisa sain 4. augustil. Ossu sai viisa päevakese hiljem. Tegelikult saaks viisa isegi kiiremini, ent kuna Ossu viibis mitu nädalat vahepeal välismaal ja me tahtsime kindlasti koos minna viisa jaoks olulist kopsupilti tegema, siis pidin ta järgi ootama. Kopsupilti saab Eestis teha ainult ühes kliinikus - kõigepealt tuleb käia Narva maanteel asuvas Innomedica kliinikus, kus üks tšikk kõik viisasoovijate näod seina ääres üles pildistab ja selle eest hirmus palju pappi küsib - 102 eurot. Ülakeha paljaks tõmbamiseks peab sibama hoopis Meloni keskusesse, kus kopsudest röntgenülesvõte valmistatakse. Pärast kopsupildi tegemist kuskile mujale mingite paberitega jooksma ei pea, kõik on digi. Tuleb vaid hinge kinni hoides loota, et kopsud on tuberkuloosist puhtad ja meilboksi saaks potsatada kauaoodatud viisa, mis seega kokku läheb ühele inimesele maksma u 379 eurot.

Järgmine etapp- lennukipiletid! Kohe pärast viisataotluse esitamist hakkasin otsima lennukipileteid. Olin kuulnud, et 600-700 eurot pidi norm hind olema, alla 600 suisa haruldus. Meie piletid maksid näkku 430 eurot!
Nii, nüüd avaldan ma teile soodsate piletite hankimise saladuse ;)
Mulle ei meeldi valida lennupileteid saitidelt nagu Momodo, Kayak, Scyscanner... sest ilmselgelt tahavad nad endale vahendustasusid, mida me pole nõus maksma. Vaatan pileteid otse lennufirmade kodulehekülgedelt ja kombineerin ise :)
Olin kuulnud, et alla 25-aastastele pidi Finnair tegema eriti häid pakkumisi. Valisingi algul marsruudi Helsinki-Sydney, mis väikse ümberistumisega Aasias oleks läinud 613 eurot. Rõõmustasin- sigahea hind ju!
Ent sellega ma siiski ei leppinud, kitsipunn nagu ma olen...
Järgmine summa, mis kuupäevi ja marsruute muutes tuli, oli 550 eurot. Veel paremaks läheb!
Sattusin hoogi ja mõtlesin, et ega Finnair ise ju Sydneysse ei lenda, ikka mingi teise lennufirmaga peab Aasiast edasi minema. Uurisin Finnairi lehelt, et kes lendu Singapurist Sydneysse opereerib ja avastasin AirAsia (odavlennufirma, kes isegi tekke ja patju pikamaalendudel tasuta ei paku).
Uudistasin ka Airasia lehte ja kuupäevi ning marsruute (Finnairi ja Airasiat) kobineerides sain summaks 490 eurot kahe eraldi pileti eest. Hakkasin juba rõõmutantsu lööma, ent vara veel...
Järgmisena hakkasin mõtlema laevapiletite peale, sest reis Finnairiga algaks ju Helsinkist. Mõtlesin ka selle peale, et kuidas sadamast lennujaama saab. Ning proovisin meid ette kujutada kuskil Soome peal suurte kottidega jebimas...
Vaatasin huvi pärast, palju Tallinna ots piletile juurde annaks- ja mu silmad läksid rulli, kui nägin et pilet muutus u 60 eurot odavamaks- 425 eurot! NÜÜD MA OSTAN ÄRA! Uudistades Airsia lehte (ja btw nad on sigakavalad, pannes linnukesed automaatselt igasuguste lisaasjade kastikestesse, et Su reisile "lisaväärtusi" anda ja nende abil pileti hinda suurendada- nii et olge tähelepanelikud!), sain aru, et mingeid sööke see pilet ei sisalda ja kuna meil on öine lend, mis maandub Sydneys kell 10 hommikul, valisin meile ka u 5 eurot maksvad hommikusöögid ehk ühe pileti hind kokku 430 eurot!
Tõsi, ümberistumisi on küll palju - Tallinn-Helsinki-Singapur-Kuala Lumpur-Sydney - ent leian, et see transpordi arvelt säästetud raha on õhkutõusmise-maandumise kannatusi väärt!
Üks pilet lõpeb ja teine algab Kuala Lumpuris, tehes lendude vaheks 3 tundi - paras aeg, et isegi uimerdades uue lennuki peale kooserdada. Koos ümberistumiseks kuluva ajaga läheb meie piletitega Eestist Austraaliasse kuskil 30 tundi.
Piletite vaatamisest ostmiseni kulus umbes 2 tundi. Piletid ostsin ära täpselt 3 kuud enne lendu ehk suhteliselt varakult.

Tuleb välja, et mingit erilist saladust soodsate piletite saamiseks polnudki (vot Sulle nalja!), lihtsalt põhiline:

• osta pilet lennufirma kodulehelt- jäävad ära võimalikud vahendustasud;
• pikamaalendude piletid (kui üldiselt kallimad piletid) võiks osta päris varakult;
• kaugele lendamiseks osta eraldi piletid, aga arvesta ühelt lennukilt teisele saamise ajaga!

Ei tea, kas see nüüd teid veel pärast põnevat lennupiletite hankimise saagat veel huvitab, aga me tegime ära ka reisikindlustuse. Student Touri soovitusel ja ise netist lisaks uurides, avastasin, et päris soodne on teha reisikindlustus PZU kaudu. Valisime pooleaastase pikendamise võimalusega paketi, mis sisaldab meditsiiniabi kindustust 35 000 euri ja reisitõrkekindlustust (kuna meil ju nii palju lendusid on!) 300 euri ulatuses. Poliis maksis 193,44 eurot. Reisikindlustuse ostmisega mingit põnevat lugu ei kaasnenud ja selle kohta polegi mul rohkem midagi kosta. Hea, et olemas :)

Kui nüüd väikest matemaatikat teha, siis läks meil Austraaliasse mineku ettevalmistamiseks ühe inimese jaoks kokku:

379 (viisa) 

+ 430 (lennukipiletid)

+ 193 (reisikindlustus) 

= 1002 eurot

memegenerator.net

Miks me lähme Austraaliasse?

"Australia is a big 'un whichever way you spin it. 

The essence of the place is diversity: 

deserts, coral reefs, tall forests, 

snow-cloaked mountains and 

multicultural melting-pot cities."

(Lonely Planet. Australia. 2014 ed.)

Via Facebook: MeanwhileInAustralia

Loomulikult on Austraalias ülipõnev loodus, koos igasuguste jubedate ja vähem jubedate elukatega, ent sellel maal on meiesugustele noortele rännuhingedele pakkuda muudki.

Kust see minemise mõte meil tuli?

Oleme mõlemad 23-aastased. Minul sai kevadel läbi ülikool ja Ossul aasta sõjaväes. Kui varem olin mina taltsutamatu rännuhing ning tahtsin alati kuskile mujale mõneks ajaks elama minna, siis pärast ajateenistust oli Ossu isegi rohkem motiveeritud välismaale kolimisest. Hakkasime otsima võimalusi. Puhtjuhuslikult Student Touri infotunnis käies hakkas see Austraalia pall mu peas veerema ning pärast Ossuga sellest telefonis rääkides saime aru, et Kängurumaa it is!

Sellised me oleme: siin pildil esimesel seiklusel 2,5 aastat tagasi Itaalias (loe siit)

Miks me sinna Austraaliasse siis ronime?

Ilmselt on meiegi põhjused sarnased, mis enamikel Down-Under'isse kolinud kaasmaalastel:

1. värviline argipäev igava halli asemel
2. töö eest vääriline tasu - ehk pudrumäed ja piimajõed
3. mõnus soe ja eksootiline
4. inglise keel - noh ilmselt vist austraalia keel, aga see pidi vist inglise keelele päris sarnane olema :D
5. sinna on lihtne minna, teised juba ees - milleks teha elu raskeks ja hankida omale tööviisa nt Paapua Uus Guineasse!?

Võin kohe otse välja öelda, et põhieesmärgiks on seal "rulli kokku ajada" ja teisel kohal on ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumine. Eesmärk on seatud ja võime kõlada ilgete optimistidena, aga kui me seda millegipärast ei saavuta, oleme vähemalt näinud palju ning saanud õppetunde nii üksteise kui ka elu kohta :)

Perega Stockholmi kruiisil

See meie reisike sai alguse tegelikult juba eelmise aasta jõuludel, kui perele isetehtud kinkekaardid tegin. Kaardi tekst vihjas, et kunagi lähitulevikus on nad minu kulul oodatud Stockholmi kruiisile.

Eelnevalt oli Eesti Vabariigist jala välja tõstnud ainult Leenu, käies eelmine talv Helsinkis. Sellest reisist olen kirjutanud ka siin blogis. Teised vaba Eesti ajal üle piiri sattunud ei olnudki.

Rootsi kruiis tundus põneva välismaaga tutvumiseks hea mõte.

Startisime täpselt emme sünnipäeval, tänu millele ta õhtul nii eesti-, rootsi- kui ka ingliskeelse õnnituslaulu ja pokaali vahuveini sai. 

Sünnipäevalaps laevas poseerimas

Laeva jõudes tutvusime esmalt kohaliku kaubandusega, nuuskides emmega lõhnu parfüümipoes, vanaisaga aga degusteerides veine. Issi oli pigem huvitatud õues lainete vahtimisest ja Leenut huvitas kangesti eksklusiivne kommipood.

Leenu ja issi suure kruiisika poordis

Õhtul mängisime hasartitekitavat bingot ning uudistasime kabaree show'd.

Loomulikult kasutasime ka suurepärast võimalust osta poole odavama hinnaga baari vaadist õlut ja siidrit. Pärast mõningaid viperusi kaardimaksetega sai ka Leenu lõpuks omale neoonpulgaga hirmmagusa siirupi-kokteili. Ilmselt selle joogi kaasmõjul laeva tugeva kõikumisega, oli Leenu meist esimene, kes näost rohelisena kajutisse tormama pidi. Lainetus oli ikka päris kõva. Hiljem õhtul pärast show'sid kajutisse jõudes olin ka mina sunnitud potti kallistama.

Hommik algas mõnusa kõhu täis mugimisega rootsi lauas. Istusime seal vist mingi tunnikese ja valmistusime pikaks päevaks ette.

Issi bussis eksursiooni ootamas

Stockholmi linnaga esmaseks tutvumiseks oli meil broneeritud bussiekskursioon toreda giidiga. Tuur oli päris põhjalik. Olin küll varem korduvalt Stockholmis käinud, ent ekskursioon oli väga vahva ja õpetlik. Sõitsime bussiga kohtadesse, kus polekski jala linnas patseerides sattunudki. Näiteks sõitsime läbi pikkade tunnelite, mis väga ägedad olid.

Jalasirutuspeatuse tegime Södermalmi kõrgemail künkal, kust päris häid võtteid teha saime.

Varblased Gamla Stan'i taustal

Ilus modell-kajakas poseerimas tivoli Gröna Lund taustal. Muide, ma sain ikka väga lähedalt teda pildistada ja ta ideaalselt võttiski erinevaid poose. Mingi hetk tormasid inglise turistid ka mu kõrvale seda kaunist kajakat jäädvustama, mille peale ma ise veidi eemale läksin. Ja kajakas tuli kaasa! Sättis end jälle täpselt mu kaadri ette :)

Paaritunnine bussiretk jätkus vahtkonnavahetuse vaatamisega (esimese korra must see;), mille järelt siirdusime sama vahva giidiga jalgsi vanalinna ekskursioonile. See oli samuti väga huvitav. Kõige erilisemas vaimustuses oli vist vanaisa :D

Stockholmi kõige väiksem kujuke. Kes sellelt mütsi peast ära võtab ja kuju pead silitab, pidavat Stockholmi tagasi pöörduma.

Vanaisa poseerimas Stockholmi kõige kitsamal tänaval - Mårten Trotzigs gränd

Selles väikses Stockholmi vanalinna uberikus maksis keldrikorruse korter ligi pool miljonit eurot.

Pärast ekskursiooni jätkus meie päev mööda Drottninggatan'it ehk Kuninganna tänavat ehk põhilist shopingutänavat patseerides.

Emps rootsi leiba valimas. Lahkusime poest selle suure ümmarguse pätsiga ^^

"Miljonilinna" tänavamöllus

Lõunat läksime sööma traditsioonilisse kohta: Mega Kebabi, kuhu absoluutselt iga kord ka Ossuga satume. Teised said esimest korda kebabi proovida ja tundus, et neile täitsa maitses. Portsud olid suured ja kõhud punnis, veeresime sealt tagasi tänavale müttama.

Vanaisa lõviga...

... ja mina lõviga :D

Olles poode täis tuubitud tänaval, pidime loomulikult mõnda ka sisse astuma :) Oli õnnestunud ja ka ebaõnnestnud oste. Õnnestunud ostuks oli mul kindlasti üks mõnus dressipüksipaar (samast poest, kust me eelmine kord ka Ossule mõnusad dressikad saime), mida ma sihilikult Stockholmi ka jahtima läksin (no eks ole, läheb välismaale dressipükse ostma...).

Teine mitte nii hea pood oli ka. Nimelt mõtlesin ma, et viin pere ikka suveniiripoodi ka - esimene kord välismaal ja puha. Veits kahtlane koht oli. Aga seal oli suur kommihunnik, mille peale emme ja Leenu sealt kohe krabama läksid. Sildil oli kirjas 25 kr/hg ehk u 3 euri ja me arvasime, et see on kilohind (unustasime vist ära, et me pole Kapa-Kohilas vms kohas). Kassas tuli ette kahtlaselt suur summa. Emme hakkas kaardiga kohe pin-koodi panema ja kui ma ütlesin talle, et see on ju umbes 70 euri, siis ta kohe ehmatas. Tuli välja, et hind oli 100g kohta. Aga oli juba hilja. Olime juba ostnud päris palju komme ja lisaks veel paar odavat junni. Tõmmu müüja ütles aktsendiga inglise keeles veel õnnelikult: "Best chocolate candies! The BEST!" Aga kaart oli juba terminalis käinud ja raha oli juba maha läinud. Lonkisime sealt lönta-lönta välja, kulla hinnaga kommikott käes :D

Eks selliseid asju ikka reisides juhtub ja ei tasu pead norgu lasta. Teinekord oledki targem. The show must go oooooon!

Sõitsime metrooga (jälle uus elamus!) sadamasse ja show läkski edasi:

Lisaks korraldasime vahepeal ka enda meelelahutusprogramme: Stockholmist väljudes tuli päike välja ning seetõttu oli eriti hea istuda üheksandal tekil ja vaadata neid armsaid väikseid saarekesi.

Tagasiteel laev põhimõtteliselt ei kõikunudki ja õhtul oli võimalik ka tantsida:

Emme ja issi jalga keerutamas

Ja oma siirupiseid kokteile juua:

Sellel õhtul vajusime suht varakult ära, aga mõned jaksasid veel kaarte mängida:

Oli mõnus reis ja mul on väga hea meel, et lõpuks seal käidud saime! Tundub, et kõik asjaosalised jäid rahule :)