Uue autoga Austraalia kõrgeimasse tippu

Selle nädalaga on nii mõndagi juhtunud, et ajab kohe blogi tegema. 

Teisipäeval kolisid meie majakaaslased välja, kuna leidsid uue töö Griffithist päris kaugel. Kolmapäeval kolisid sisse uued majakaaslased - kaks meie vahetuse tüdrukut, kes just parajasti kodu otsisid.

Kolmapäev oli tähtis päev ka seetõttu, et ostsime omale uue auto! 1999. aasta Toyota Corolla, mis on pisike, aga väga tubli ja (saledat joont hoides) sööb vähe kütust. Tema manuaalkast vajab mul küll veel harjumist - vasaku käega käikude vahetamine pole sugugi nii lihtne, kui automaadiga Subaru roolis banaani kugistamine :)

Tilluke, aga armas

Otsustsime uue auto kohe proovile panna ning sõitsime pikaks nädalavahetuseks üle 500 km kaugusel asuvasse Mt Kozciuszko National Parki. Kozciuszkot loetakse Austraalia kõige kõrgemaks tipuks: 2228 m. Talvel on tegemist korraliku suusakuurordiga, kus päris mitmeid erineva raskusega radasid vallutada saab. Juulikuus lumi on maas ja lumelauatama!

Muuhulgas põrutasime läbi sellistest huvitava nimega kohtadest nagu Moombooldool, Coolamon, Wagga Wagga, Nacka Nacka, Tumbarumba ja Gang Gang. On ju päris kentsakad?! :)

Juhuslikult põikasime sisse ka vana kullakaevanduse varemetesse. Kahjuks õnne polnud ja kullatükke seekord ei leidnud, peab veel tagasi minema!

Kuldmuna imetlemas Mount Kozciuszko National Parki kauneid vaateid: 

Kuna tegemist oli väga spontaanse ja viimase hetke reisiga, osutus soodsa hotelli leidmine päris keerukaks. Õnneks näkkas meil Kozciuszkost 30 km kaugusel Jindabayne linnakeses, kus saime 135$ eest kahese toa hommikusöögi ja sauna kasutamise võimalusega. Sobib!

Rõdult avanes selline ilus vaade mägijärvele:

Kohale jõudes olid meil pika sõiduga tagumikud pannkookideks istutud ning kõht korisemas. Nõnda võtsimegi ette 20 min jalutuskäigu kesklinna toidu järele: 

Suure Reede tõttu olid nii mõnedki kohad suletud, ent nägime kõige rohkem rahvast tunglemas ühes fish and chip'is - austraallaste lemmiktoit! 

Ossu võttis juustuburgeri eine, aga ma otsustasin proovida mereande, valides tempura krevettide ja peekoniviiluga burksi rohke salati ning hapukoore kastmega. Oh issand, kui maitsev see oli! Krõbedad krevetid sobisid burksi vahele suurepäraselt ja sai oli oh-kui-pehme-ja-mõnus!

Pärast sööki rühkisime ülesmäge tagasi hotelli, kus ootas meid soe saun. Mägiõhk oli päris sügisene juba, täitsa jahe, nii et saun kulus marjaks ära!
Pärast järgmise päeva hommikusööki käisime läbi poest, kus haarasime matkale kaasa mõned snäkid ja sõit Kozciuszko poole võis alata.

Õnneks säästis veidi jalavaeva 500 m kõrgusele viiv suusalift, millega sai oma 10 min lõbusõidu:

Kuna tegemist oli ikkagi Easter'iga, tuli meiega Austraalia kõige kõrgemat mäge vallutama väga palju inimesi. Kõik mahtusid ära, mäetipp oli õnneks piisavalt suur :D

Matkaks valmis!

Pärast 6,5 km matka jõudsime rõõmsalt tippu! Ja proovisime teha pilte, kuhu teised inimesed peale ei jääks :D

Kuldmunad vallutasid Kozciuszko!

Kõmpisime mäe otsa oma 2h, ent alla tulime poole kiiremini. Viimased 500 m laskumist taas suusaliftiga. Väga ägedad vaated alla linnale ja parasjagu adrenaliinilaks ka seal suhteliselt lahtises liftis jalgu kõigutada :)

Alla jõudes asusime taas pikale teele kodu poole, et võimalikult valges sõita. Siin on pimedas kängurutel kombes autoteele koperdada, mis võib väga jamasti lõppeda... Ka meie nägime 6h tagasisõidu ajal umbes nelja ruud.

Ja mis puhkus see ilma sushita on!? Loomulikult enne koju jõudmist haarasime Wagga Waggast mõned makid ja nigirid kaasa ning võiski väljasõitu õnnestunuks lugeda.

Austraalias on munadepühad eriti mõnusad: tavaliste keedumunade asemel süüakse šokolaadimune (ja koguni hiiglaslikke šokolaadist jänesed) ning nädalavahetus on venitatud koguni neljapäevaseks, et saaks rohkem mugida vist... Igatahes homme tööle ei lähe, lösutame kodus ja tähistame Easter Monday'd!

Teile aga vahvaid pühi ning võidukaid koksimisi :)

Uudiseid töörindelt

Eestis lubavat sooja kevade asemel hoopis tuisku juurde, aga ärge muretsege, meil hakkas täielik sügis! Väriseme siin teki sisse mähituna ja nina õue pistes on tunda sügise hõngu. Külmalaine tuli justkui üleöö - neljapäeval oli tööl suisa palav, aga eilne tööpäev tervitas meid Antarktika tuulega. Külmast võetuna kell 11 õhtul töölt koju jõudes tuli võtta karastav dušš, sest boiler otsustas sussid püsti visata...

Teavitasime sellest ka majaomanikku, kes muide kaks siin elatud kuud juba meist ega üürirahast ei huvitu... Korra oleme temaga telefonis rääkinud, nüüd aga lähevad kõik sõnumid kõneposti... Eks näis, kas ta üldse reageerib kunagi meie uudisele siit välja kolida..

Põhjus, miks tükk aega uusi postitusi tulnud pole, on lihtne: polnud mitte millestki kirjutada. Teeme hoogsalt tööd, mina käin trennis, teeme süüa, vaatame telekat, passime niisama.
Nüüd tööl mõned huvitavad seigad on ikka ette tulnud.

Nagu te varaemast teate, töötame chiller´ite osakonnas, mis tähendab, et meie tööks on voolikute, pumba ja heat exchanger'i abil veine soojendada või enamasti küll jahutada.
Et teil parem ülevaade oleks, korraldasime eile Ossuga "salajase" fotosessiooni. "Salajane" seetõttu, et kui tööl telefoni omamisega vahele jääd, oled kohe "parklas" ehk tagasi pole sa enam oodatud.
Mu telefon väga osav pildistaja pole, seetõttu on pildid kahjuks halva kvaliteediga..

Mina ja chiller, miljoniliitriste veinitünnide vahel

Ossu lõputu voolikuga. Sellised peame iga päev vedama ikka päris mitu korda ja läbi erinevate takistuste.

Öine vaade C-farmist M-farmile catwalk'ilt. Peame turnima ka suurte tünnide otsas, kõrgust karta ei tohi :)

Kõige uuem ehk D-farm. Tünnid on nii puhtad, et lausa säravad!

Üldiselt panime päevaga chillima kuskil 2-5 chillerit, aga eelmine nädal oli päris hull, kui ühel päeval ootas meid suisa 15 chillerit tähtajaga 3h! Winemaker'id helistasid meie supervisor'i raadiosaatjasse, et kuna see ja see chiller üles pannakse, aga meie supervisor vastas, et rahunege maha, mul ainult kaks inimest chillerites. Me ikka täielikult hullusime sellel neljapäeval :D

See nädal oli ikka maru huvitav: kolmapäeval rekkat laadides sain ma puusast varvasteni kokku lilla möksiga (mingi veini ülejääk, mille Casella rekkatega minema saadab), nii et meenutasin pigem Tinky-Winkyt...
Järgmisel neljapäeval olime Ossuga justkui vahupeol, kui kiiresti chillerit valmis sättides overflow'iva veini ringi lendavate pruunide vahukübemetega obadusi saime. Pärast oli meie riietelt näha, et olime ikka korralikult töötanud!

Mustaks saamine on Casellas täiesti tavaline teema. Mõnede tünnide vahelt ei mahu õieti läbigi - tõmbad kõhu sisse ja litsud end räpaste tünnide (ja ämblikuvõrkude) taha pimedasse nurka, sest just seal asub irrigaatori pump, millega pead töötama hakkama. Kusjuures tegemist on sama farmiga, kus juba mitmendat nädalat on üleval silt: "Ole tähelepanelik, hiljuti on siin madu märgatud!"

Madude asemel nägime ühel õhtul hoopis koeri. Vedasime parajasti voolikut, kui B-farmi nurga tagant lippasid välja sõbralike nägudega kaks kutsut! Kui täpsemalt kirjeldada, millised nad olid, siis ütleks, et Austraalia labradorid :D Olid labradoride moodi, aga Austraalia-pärase suure koonuga.
Sügasime kutsusid, jätsime voolikud sinnapaika ning kõmpisime hütti (mis on nagu kogunemiskoht, kus algavad ja lõppevad meie tööpäevad). Kutsudele meeldis sügamine väga ning läbi B-farmi voolikute ning suurte ventilaatorite tulid koerad meiega vapralt hütti kaasa, kus järsku veel rohkem tähelepanu said. Olime varasemalt oma supervisorit ka raadios ette hoiatanud, et võtsime koerad kaasa :D

Eelmine nädalavahetus saime mõlemad ka ületunde: Ossu laupäeva öösel 12 h ja ma pühapäeval kohe pärast tema vahetuse lõppu. Meie pikim lahusoleku aeg Austraalias muide :)
Pühapäeval võeti tööl ikka väga lebolt, pausid venisid, aga tööpäev möödus ülikiirelt. Tegime general'i toimetusi: lisasime aineid tünnidesse, tegime ülekandeid ja panime veini sisse gaasi jms. Täiesti teistsugune, aga väga huvitav päev!
Koju tulles ootas mind Domino cheesy garlic pizza ja My Kitchen Rules! Meie lemmik toidusaade, mida jälgime iga pühapäev (lausa maraton- kordab nädala osad järjest ära) ja ülipõnev!!

Viimasel ajal on tööl tempo väga aeglaseks läinud, veinide chillimist on vähem, aga niisama chillimist rohkem. Eile passisin ma näiteks tund aega ühe tünni juures, oodates pumba väljalülitamist, aga kõik teadsid, et see tünn on nii suur, et meie vahetuse ajal nagunii valmis ei saa.

Meil on nii äge supervisor ka! Müttasime temaga eile tünnide vahel ringi, kui ta meile anektoote ja mõistatusi rääkis. Vahepeal krooksub raadiosaatjasse, teinekord jagab oma naise tehtud kooke. Ossu käis temaga eile muulaga (mule on väike bagi-auto, millega bossid ringi vuravad) driftimas kuskil Casella alade ääres mudas :D

Nii see meie elukene siin veereb.. Kuni esimese aprillini kui Casellas on viimane tööpäev.
Oleks tahtnud seal ikka veidi kauem töötada, aga pole hullu, oleme ligi 80% palgast suutnud kõrvale panna, nii et päris hea saavutus!
Rahaliselt läheb küll  ootustepäraselt hästi, aga eks Ossu kunagi sellest täpsemalt kirjutab ;)

Meie ainuke mure on hetkel järgmine töö. Oleme kandideerinud päris mitmesse cottonisse (puuvilla töötluse tehased), aga positiivset vastust pole veel saanud. Hoiame teid siis kursis, kui miskit teada saame :)

Olge mõnusad ja ärge ilma pärast norutage, küll see kevad ka tuleb!

(saadaks päikest, kui meil oleks)